Lehekülg:Krati-raamat Eisen 1895.djvu/50

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 49 —

Russwurm teab rääkida[1], et ka seda wiisi tulihännast lahti arwatakse saawat, kui tulihänd puruks raiutakse ja jää minemise ajal jõkke wisatakse. Sarnast lahtisaamise wiisi ei ole mina muidu kusagiltki kuulnud. Aga ka see piab tulihännast lahtisaamiseks aitama, kui tulihänd ristteele wiiakse, kus ta tehtud, seal kangesti Jumalat palutakse ja tulihänd siis eemale tõugatakse wõi oma teed saadetakse.

Muud abinõuud ei taha hästi aidata. Nagu näha, ei tee tuli tulihännale palju wiga. On ju teine ise tuleloom, miks piaks ta siis tuld kartma. Palawust tunneb ta tules natuke, muud midagi. Kes tulihända tulega tahab kaotada, kaotab tawaliselt ise elu. Pannakse maja põlema, kuhu tulihänd sisse läinud, siis lendab tulihänd leekidest wälja ja murrab süüdlase kaela. Ainult siis nähikse tulihänna kaotamine tules korda minewat, kui tulihänd rattarummu pueb ja rummule pihelgased punnid ette pannakse ja rumm selle peale põlewasse majasse wisatakse. Niisugusel korral kuuldakse pauku ja tulihännast jäeb weel sinine suits järele.

Kui mõnesugust iseäralikku kaupa ei ole tehtud, jäeb tulihänd surmani oma peremehe juurde, ehk olgu siis, et ta mõne tegemata töö pärast enneaegu ära põgeneb. Peremehe surmaga kaob tulihänd, sest on ju tulihänd ometi saadud were läbi

  1. Eibofolke, 378.