19
lubas ometi kingade tegemist oma pääle wõtta. Kohe läks nüüd kingsepp kuninga lossi ja kauples ennast kingade tegijaks.
Kingsepale anti kõige paremat nahka. Lubati teisele palju palka, kui niisugused kingad teeb nagu soowiti. Ei saanud kingad hääd, ähwardati mehel pää otsast wõtta
Kingissepp läks kurwalt koju. Ütles õpipoisile: „Sinu süü kõik! Sina sundisid mind kingade tegemist enese pääle wõtma. Nüüd pean kingade pärast weel surema. Walmis mina neid küll ei oska teha!“
Poiss trööstis kingisseppa. Käskis selle kurwastuse pääle natuke magada. Kingsepp heitisgi magama.
Selle aja sees wõttis õpipoiss kingad munast wälja.
Kui kingsepp ülesse tõusis, andis õpipoiss kingad kätte. Ütles, et kingad juba walmis teinud.
Kingsepp imestas wäga õpipoisi osawuse üle. Läks kingi ära wiima. Waadati kingi. Just niisugused nagu taheti. Kingsepale anti hulka raha. Kingsepp rikas mees korraga.
Nüüd aga arwasiwad kuninga poegade pruudid, et niisugusid kleitisid tarwis nagu neil allilmas olnud.
Kuulutadi kõiges riigis, et rätsepale palju raha antakse, kui rätsepp niisugused ja niisugused kleidid teeb. Mitmed rätsepad katsusiwad õnne, aga keegi ei osanud niisugust kleiti teha.
Kuninga noorem poeg hakkas oma hõbedast muna waatama. Leidis munast imetoredad kleidid.
Juba nõuu peetud. Tahtis kuninga poegade pruutide kleidi tegemist enese pääle wõtta. Läks, ütles, et tahab pruutidele kleidid teha. Antigi teisele kleitide jaoks paju kallist riiet.
Kingsepa õpipoiss wõttis hõbemunast kleidid wälja, wiis kuninga lossi. Pruudid proowisiwad
