Lehekülg:Kuninga-jutud Eisen 1906.djvu/23

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

3.

Kudas hobune peremehe poja kuningaks aitas.

F. Walts, Kreenholmist.

Ühel rikkal peremehel oli kolm poega. Kaks wanemat poega pidasiwad end targemaks ja nooremat rumalamaks, aga noorem ei olnud sellepärast rumal sugugi.

Korra juhtus, et nende wiljad wälja pääl kõik oliwad ära sõkutud. Isa ütles wanemale pojale: „Mine sina täna ööse walwama! Waata hoolega, kes seda kurja teeb!“

Wanem wend läks. Wõttis kaks pudelit wiina kaasa, kutsus sõpragi! „Tule täna ööse minule seltsiks!“

Sõber tuli. Nad sõiwad ja jõiwad. Wäsimust tundes heitsiwad mõlemad magama. Hommiku ülesse tõustes oli kõik wili ära sõkutud.

Läks koju rääkis isale: „Mina walwasin pooleni ööni, aga siis tuli minu pääle nii raske uni, et ma enam ei wõinud ülewel olla. Ma jäin magama. Hommiku ülesse ärgates oli wili kõik ära sõkutud!“

Isa ütles: „Ma näen, sa oled hooletu olnud!“ Ütles keskmise pojale: „Täna pead sina walwama minema. Waata aga, et sa magama ei jää!“

Keskmine poeg läks. Tegi niisama nagu wanem wend. Ülesse ärgates oli jällegi kõik wili ära sõkutud.