36
kriipsu, pannud rea küünlaid altari pääle põlema ja läinud ise altari ette piiblit lugema.
Enne keskööd tõusnud kuninga tütar kirstust ülesse, jooksnud jälgi mööda kirikus ja kellatornis kõik kohad läbi ja tulnud wiimaks altari ette. Küll palunud mesikeelil poissi altarist wälja tulla, küll nutnud, küll hirmutanud, aga poiss ei tulnud. Kell 12 läinud jälle kirstu tagasi.
Teisel õhtul teinud poiss jälle kohad jälgi täis, pannud kaks rida küünlaid altari pääle põlema, wedanud kriipsu ümber altari ja läinud ise altari ette piiblit lugema.
Kesköö ajal tõusnud kuninga tütar jälle ülesse, otsinud poisi jälgi mööda ja tulnud wiimaks jälle altari ette. Küll palunud, küll meelitanud, küll nutnud, küll hirmutanud. Aga poiss ei tulnud wälja. Kell 12 läinud kuniga tütar jälle kirstu tagasi. Hommikul olnud kuningas wäga rõõmus, et poiss kaks ööd juba hästi walwanud.
Kolmandal õhtul läinud poiss jälle kirikusse. Teinud niisama jälgi, pannud kolm rida küünlaid põlema ja hakanud ise jälle piiblit lugema.
Enne poolt ööd tulnud kuninga tütar kirstust wälja. Jooksnud jälgi mööda jälle kiriku läbi. Otsinud kellatornis. Kui säältki ei leidnud, tulnud altari ette. Jälle palunud poissi wälja tulla, aga ei poiss tulnud. Nüüd karanud kuninga tütar altari aia pääle ja tahtnud üle altari karata. Astunud üle esimese ja teise küünla rea ja pistnud jala üle kolmanda rea, aga ei saanud säält enam edasi.
Kui kell 12 löönud, läinud kuninga tütar poisi juurde ja ütelnud: „Sina oled minu suur häätegija. Tuhat tänu sulle! Sa oled mind nõidusest ära päästnud! Kui ma altaril küünalte wahel seisin, oli mul suur walu. Oleksin ma sind kätte saanud, oleksin sind ära murdnud!“
