Lehekülg:Kuninga-jutud Eisen 1906.djvu/47

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

46

Kuninga wäimees jälle: „Mina olen sinu wend. Sina wõtsid mu waranduse ära ja pistsid mu silmad pääst wälja!“

Kui wõõras seda kuulis, langes ta põlwili ja palus wenna käest andeks.

Wend wasta: „Mina annan sulle kõik andaks, kui sa wale ja pettuse maha jätad!“

Wanem wend tõotas wale ja pettuse maha jätta ja õigusega ilmas elada. Noorem wend kutsus wanema wenna lossi, andis teisele sääl süüa ja juua.

Wanem wend hakkas pärima, kudas noorem wend kuninga wäimeheks saanud. Noorem wend jutustas lugu. Näitas talle oma wiiskusid.

Wanem wend paluma: „Anna need wiisud minule!“

Noorem wend andis.

Wanem wend seadis teisel hommikul wiisud jalga. Ütles: „Wiige mind sinna kus wend linnu keelt kuulis!“

Wiisud hakkasiwad teda tuule kiirusel edasi wiima, aga ei sinna, waid hoopis teisale. Wiisud wiisiwad teda kõrge mäe pääle ja säält alla sügawasse auku. Sääl leidis mehike surma.

Noormees sai aga pärast kuninga surma ise kuningaks.