8.
Rebase häätegu.
T. Wiedemann, Tuhalast.
Üks poisikene jäi juba wara waeseks lapseks. Kaswis nagu puu metsas ilma mingisuguse õpetuseta ülesse. Hulkus ühest kohast teisi ja toitis ennast käte tööga. Ühel päewal, kui mõne paari paju koorest wiiskusid oli teinud ja linnas ära müünud, sai poiss mõne kopika raha, ostis selle eest linnast leiba ja oli rõõmus nagu lind oksal. Linnast tagasi minnes jõudis poiss suurde metsa. Metsas tuli rebane poisile wastu ja palus enesele ka suutäie leiba. Ütles poisile: „Küll ma sulle seda hääd kätte tasun!“
Poiss naeris seda lugu: „Mis hääd sinu-sugune mees ka mulle wõib teha!“
Rebane wasta: „Ma tahan sulle hää rikka naese muretseda!“
Ei poiss taha uskuda, et rebane temale wõib rikka naese muretseda.
Rebane aga jooksis otsekohe kuninga juurde ja ütles, et teab ühe wäga osawa küti, kes ilmasgi märgist mööda ei lase.
See jutt oli wäga kuninga meele pärast. Kuningas käskis ometi kütti enne proowi teha kui oma teenis-
