Lehekülg:Kuninga-jutud Eisen 1906.djvu/56

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

55

Rebane ruttas kohe kuningale teada andma, et 200 hunti aias on.

„Hää küll!“ ütles kuningas. „Aga ma lasen poisil weel ühte proowi teha. Kui ta selle hästi ära teeb, siis sobitame kaupa! Kui ta mulle homseks 300 karu elusalt siia toob, siis annan ma talle oma tütre naeseks!“

Rebane läks jälle metsa. Juhtus karuga kokku.

Karu küsima: „Kust sa tuled armas reinuwader?“

Rebane wasta: „Kuninga lossist!“

Karu edasi: „Mis uudist säät kuulda?“

Rebane jälle: „Sääl hakatakse suurt pidu pidama!“

Karu ütlema: „Kudas ometi minagi peaksin sinna saama!“

Rebane wasta: „Sinust üksi ei ole midagi kasu. Mine anna oma seltsimeestele seda ka teada ja kogu neid 299 kokku. Siis on meil sääl rõõmus elada!“

Karu kogus 299 seltsimeest kokku ja läks nendega seltsis kuninga rohuaeda. Rebane ruttas kuningale teada andma, et karud juba sääl.

Nüüd et aidanud kuningal enam mingi asi kui pidi oma tütre noorele mehele naeseks lubama, ilma et ise noort meest silmaga oleks näinud.

Kuningas käskis tubli küti kohe enese juurde tuua.

Nüüd oli rebane hädas. Noorel mehel ei olnud puhtaid riideid selga panna. Närudega ei tohtinud noormees oma pruuti waatama minna.

Rebane leidis hääd nõuu. Rebane ütlema: „Lähme linna!“

Läksiwad linna, otsekohe suurde riide poodi. Kaupmehed nägiwad rebase. Hakkasiwad rebast taga ajama. Poiss sai poest hääd riided, pani selga, läks metsa rebase juurde. Rebane oli ju kaupmeeste eest enne metsa jooksnud.