73
täna ära tappa. Pime on käes, nüüd pane ruttu walmis, et põgenema saame. Mine, pane oma asemele haokubu ja päetsi niie kera, tekk laota pääle; leede wala ämbri täis wett. Siis wõta kruusiga tilk wett ja paberiga üks tamme laast ja üks liiwa tera kaasa. Aga kõik seda tee ruttu, et ennem põgenema saaksime!“
Hans läinud, teinud nii, kudas härg õpetanud. Tulnud warsti tagasi. Istunud härja selga ja läinud minema.
Mees ja naene tulnud õhtu pimedas saunast ära.
Naesel puss Hansu tapmise tarwis käes. Wanamees hakkab leest tuld sorima, aga ei leia, tuli kõik ära kustunud. Kust wõis leida, kui Hans wett leede wiskas. — Ei naesel ole kannatust; kuna mees ikka leest tuld sorib, pistab naene juba pussiga sängi Hansu kaela kohta. Ise karjub:
„Too were pütti! too were pütti!“
Ei mees aga leia pimedas kusagilt pütti. Naene lööb hammastest tuld, et werepütti otsida. Näeb aga, et Hanssu woodis ei olegi, waid haokubu ja niie kera. Ütleb:
„Nüüd nad on mõlemad läinud! Kõik selle walge härja töö!“
Mees kui näinud, et naene hammastest tuld löönud, ehmatanud ja kukkunud mõistuseta maha. Sinna ta ka jäänud, kuna naene Hanssu walget härga taga läinud otsima.
Hans ja härg läinud aga edasi. Härg käskinud Hanssu tagasi waadata. Hans waadanud ja näinud musta kogu. Härg käskinud tamme laasta maha wisata. Hans wisanud. Silmapilk olnud nende taga suur tamme mets. Tagaajaja Hansu wõõras ema katsunud metsast läbi minna — ei saa. Ütleb:
„Mul on kodus wenna- ja tädipoegi küll, kes aitawad metsa raiuda.“ Läinud tagasi ja tulnud hulga
