82
Korraga tuleb wõõras saks ja küsib hobuse hinda. Wanamees wastab, et 600 rubla. Saks maksab selle raha wälja ja küsib waljaid osta. Ütleb:
„Ma annan waljastest sulle weel teist 600 rubla!“
Ei wanamees müü misgi hinna eest. Hobuse ostja istunud täku selga ja sõitnud ära. Ühe kiwi ääres wisanud täkk jälle saksa kiwi pääle, nii et pää wigastatud saanud; wisanud waljad pääst ära ja läinud, kus see ja teist…
Wanamees läinud kodu ja hakanud raha ära panema. Poeg astunud naerdes sisse ja ütelnud:
„Isa, eks meil nüüd ole talwe moona ju 1000 rubla! Waata, kui jõudsasti minu amet rikkaks teeb! Homme ära müü mind wähemalt kui 900 rubla eest! Aga ära sa waljaid müü! Kui need müüd, oled minust ilma.“
Teise päewa hommikul olnud wanamehe ukse ees weel palju toredam täkk. Wanamees istunud selga ja läinud laadale. Wõtnud siis weel enne hää päätäie wiinakest ja läinud siis jälle hobust kauplema.
Ostjad waatawad ja ütlewad:
„Sel hobusel on küll hinda, on aga wäärtust!“
Kauplewad ja tingiwad.
Korraga tuleb uhke saks ja pärib hinda. Wanamees wastab, et 900 rubla.
Wõõras maksab raha ja küsib waljaid osta. Lubab neist ka 900 rubla.
Wanamehel ei tule purjes pääga poja ütelust meeldegi ja müüb waljad ka ära. Lähab koju ja on ütlemata rõõmus, et 2800 rubla teeninud. Ootab poega koju, et teda hää ameti eest kiita. Aga ei poega tule kodu. Wanamees ootab juba kuude kaupa, aga mis kadunud, see kadunud…
Wõõras saks istunud laadal täku selga ja sõitnud ära. Ei täkk ole enam wõinud saksa maha wisata. Saks läinud ühte kõrtsi ja sidunud täku räästa külge kinni.
