söandas Amalia Ivanovna, kes solvus lõplikult sellepärast, et tema sugugi ei saanud kõnelusest osa võtta ja et teda sugugi ei kuulatud, äkki viimase katsega riskida ja varjatud tusas Katerina Ivanovnale ühe väga asjaliku ja sügavamõttelise märkuse selle kohta teha, et tulevases pansionis peaks iseäranis suurt rõhku panema neitsite puhta pesu (die Wäsche) peale ja et «tingimata peap olema üks niisuke hea daam (die Dame), et vaatap pesu», ja teine, «et kõik noor neitsit öösi tasa kein[1] romaan loep». Katerina Ivanovna, kelle närvid olid tõepoolest käest ära ja kes oli väga väsinud, sest ta oli matuselauast juba täiesti tüdinenud, «lõikas» silmapilk Amalia Ivanovnale vastu, et see «ajab lollust suust välja» ega saa millestki aru; et die Wäsche eest peab muretsema pesumadam, mitte aga suursuguse pansioni direktriss; mis aga puutub romaanide lugemisse, siis on see juba lihtsalt ebaviisakas ja tema palub teda vaikida. Amalia Ivanovna läks näost punaseks ja tähendas vihaselt, et tema «ainult soovip hea», et tema «soovip veega, veega hea», kuna aga temale «korteri eest ammu, ammu mitte maksap Geld[2]». Katerina Ivanovna «tõrjus» ta kohe tagasi, öeldes, et ta valetab, kui ta ütleb, et tema «hea soovip», sest et alles eile veel, kui surnu laual lamas, piinas ta teda oma korteriga. Selle peale vastas Amalia Ivanovna väga järjekindlalt, et tema «kutsup need daamed, kuid need daamed ei tulep, sest need daamed on suursugu daamed ja ei või tulema mittesuursuguse daame juurde». Katerina Ivanovna «rõhutas» kohe talle, et kuna tema ise närukael on, siis ei või ometi tema selle üle otsustada, mis on tõeline suursugusus. Seda ei kannatanud Amalia Ivanovna välja ja ütles, et tema «Vater aus Berlin oli veega, veega suur inime ja mõlema käega mööda taskuid käis ja tegi ikka: puff, puff!», ja et loomulikumalt oma Vater’it esitada, kargas Amalia Ivanovna toolilt üles, pistis mõlemad käed taskusse, ajas põsed punni ja hakkas suuga mingisuguseid ebamääraseid hääli tegema, mis sarnanesid puff-pufiga, kuna teised valjusti naerda lagistasid ja oma heakskiitmisega Amalia Ivanovnat meelega tagant kihutasid, sest nad aimasid kaklemist ette. Seda ei suutnud Katerina Ivanovna enam välja kannatada ja «väänas» talle, et Amalia Ivanovnal pole ehk
369
