Lehekülg:Kuritöö ja karistus.djvu/371

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.



III

«Pjotr Petrovitš,» karjus ta, «kaitske ometi teiegi mind! Õpetage seda rumalat olendit, et ta ei tohi suursugust daami õnnetuses nõnda kohelda, et seda keelab kohus… ma lähen kindralkuberneri enda juurde… Tema peab vastust andma… Mälestades minu isa söömise-joomisega, kaitske orbi.»

«Lubage, armuline proua… Lubage, armuline proua,» tõrjus Pjotr Petrovitš teda endast eemale, «teie papat, nagu isegi teate, pole ma kunagi tundnud, polnud seda au… lubage, armuline proua! (Keegi hakkas laginal naerma.) Teie alatistest riidudest aga Amalia Ivanovnaga ei kavatse ma osa võtta… Mina tulen oma asja pärast… ja soovin viibimata läbi rääkida teie võõrastütrega, Sofja… Ivanovnaga… Vististi nõnda? Lubage mind läbi…»

Ja Pjotr Petrovitš puges külg ees Katerina Ivanovnast mööda ning sammus vastasnurka Sonja juurde.

Nagu Katerina Ivanovna seisis, nõnda ta jäigi seisma, nagu oleks teda pikne tabanud. Ta ei suutnud aru saada, kuidas võis Pjotr Petrovitš enese tema papa matuselauast lahti öelda. Ta ise oli selle laua välja mõelnud ja uskus seda nüüd pühalikult. Teda üllatas Pjotr Petrovitši asjalik, kuiv, isegi mingisuguse põlgliku ähvardusega täidetud toon. Pealegi muutusid kõik tema ilmumisel vähehaaval vagasemaks. See «asjalik ja tõsine» inimene ei sobinud sugugi siinse seltskonnaga. Lisaks oli veel näha, et tema tuli mingisuguse tähtsa asja pärast, et mingisugune ebaharilik põhjus pidi ta niisugusesse seltskonda tooma ja et seega peab küll varsti midagi juhtuma. Raskolnikov, kes Sonja kõrval seisis, astus Pjotr Petrovitši eest pisut kõrvale, kes tegi, nagu ei paneks ta Raskolnikovi tähelegi. Üürikese aja pärast ilmus lävele ka Lebezjatnikov; tuppa sisse ta ei astunud, vaid peatus lävel, tema näol peegeldus mingisugune eriline uudishimu, peaaegu imestus; ta kuulas, kuid ei suutnud hulk aega kuidagi aru saada.

«Andestage, et ma võib-olla segan, kuid asi on kaunis tähtis,» lausus Pjotr Petrovitš kuidagi üldiselt, ilma et oleks eriti kellegi poole pöördunud. «Olen isegi rõõmus, et kõik sünnib publiku ees. Amalia Ivanovna, teid kui korteri perenaist palun ma tähelepanu pöörata minu järgnevale kõnelusele Sofja Ivanovnaga, Sofja Iva-


371