Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/36

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


teist niipalju madalamal seisan! Kõik tahan ma teada, Margus, (lõkendawate silmadega lähemale astudes) kuuled sa, kõik!


MARGUS
(selle kire üle weidi kohkunult):

Meie ei mõtle sinust ju midagi halba, ei tea ju sinust ega sinu wanematest üleüldse midagi. Muud, kui et — kümne aasta eest ühel tormisel õhtul meie läwe ette juhtusid ja meile jäid.


TIINA
(waenulikult):

Ei! Te teate weel midagi. Te teate weel, et minu ema — kirikutulbas surnuks pekseti!


MARGUS:

Minu Jumal — kui sa sedawiisi wägisi sõnu suust wälja kisud — nojah, seda me teame ka.


TIINA
(nagu enne):

Ja usute muidugi ka, et minu ema — oli nõid?


MARGUS
(tüdinult):

Midagi me ei usu!