Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/99

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.



MARGUS
(nagu wanaema mõtteid mõistes):

Ei ole waja wanu asju meele tuletada. Laske surnud magada. Me — ei ole keegi — puhtad tema elust ega surmast!

(Keegi ei wasta, tume meeleolu on maad wõtnud.)


MARI
(aralt):

Kas sa süüa ka tahad?


MARGUS
(karmilt):

Ei.


MARI:

Kust sa süüa said?


MARGUS
(kärsitult):

Ükskõik kust ma sain, wõi ei saanud.


MARI
(nukralt):

Midagi sa ei taha, midagi sa ei räägi — (murelikult minema hakates ja peatades) — magama tuled ka wõi?


MARGUS:

Mine pääle.


(Mari haawatult ära, wanaema nagu tukub, Jaanus ehib magama minema — keegi ei räägi sõna. Korraga huntide hulumine lähedal. Jaanus ärewil, Margus kargab üles ja kuulatab terawasti.)