Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/118

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

isanda ja kuninga pärast ja hea toidumoona pärast suur rõõm ning hõiskamine, ja inimliku mõistuse järele arwates ei wõinud neile midagi paremat tullagi. Aga et kõik muutused hädaohtlikud on, siis ei olnud ka see ilma ohuta, ja selle suure rõõmu peale tuli ka tõesti suur kurwastus. Sest kõrgestinimetatud kuningas Eerik ühes Rootsi riigiga sattus wastuwõetud Liiwimaa pärast mitte ainult moskwalasega, waid ka teisite kristlikkude walitsejatega nii sügawasti suurte raskete sõdade sisse, et ka tema pärismaad Liiwimaa eest mitmeti on pidanud wastama, nagu sest pärast jutt tuleb.


Keda kuningas Eerik Liiwimaa pärast oma waenlaseks tegi.

Nüüd oli esiteks suur rõõm Tallinnas ja niihästi kõrged kui ka madalad pöörasid kuninga poole ja kaebasid oma kahju, mis moskwalane neile teinud, ja kuningas jagas oma kuninglikust heldusest neile rikkalikult mõisaid ja raha ja tasus armulikult nende kahju. Peale selle pidas kuningas suurt hoolt ka selle eest, kuidas ta Tallinnale ja weel teistele paikadele saaks rahu saata, ja läkitas sellepärast oma saadikud suure kuluga moskwalase juurde, et temaga rahu pärast kaubelda. Sest kuninga arwamine oli, et ta seda kauast rahu, mis tema isa Gustaw moskwalasega oli teinud, edasi tahtis pidada ja tallinlased ning teised, kes ennast tema alla annud, ka selle rahu alla tingida. Aga moskwalane ei tahtnud sellega päri minna, waid sai kuningas Eeriku peale üsna tigedaks, miks tema uusi tingimusi, mis tema isa mitte ei ole nimetanud, ette toob ja Liiwimaal maid ja linnu omaks kuulutab, mis moskwalasel peaaegu juba käes on, ja ülepea sinna asjasse wahele segab. Wiimaks siiski saadi suure waewaga waherahu kahe aasta peale kindlaks. Aga see waherahu oli, nagu pärastised sündmused seda küllalt näitawad, Rootsi riigile kui ka Liiwimaale enam kahjuks kui kasuks, moskwalasele aga wäga kasulik. Sest selle rahu ajal ehitas moskwalane need linnad ja lossid, mis ta Liiwimaal ära oli wõtnud, enamasti kõik heas rahus jälle üles ja tegi sõja wastu kindlaks. Ja et tal nüüd tegemist tuli suurewõimulise kuningaga, kes temale natuke enam kardetaw oli kui Liiwi ordumeister, siis ei wõinud talle seks korraks suuremat õnne juhtudagi, kui et waherahu sai teha, et oma lossisid Liiwimaal seda parema rahuga saaks oma meelt mööda üles ehitada ja sõja wastu korda seada.

Ehk nüüd küll kaks aastat rahu oli, pidi kuningas Eerik siiski peale nende kahe aasta lõppu suurt sõda kartma moskwalasega,


8