kokku wõtta ja trükki walmistada Ja seks tahtsin T. A. T. (Teie Aulikule Tarkusele) pühendada järgmistel põhjustel.
Et aulik Breemeni linn mitme Liiwimaa linna ja lossi tõsine ema on ja peaaegu terwe Liiwimaa ristiema, kes selle maa ja tema lapsed paganausust ristiusule aitas, peale Jumala, ja kõige esiteks teda ebajumala teenistuse rusuwast hämarusest jumaliku tundmise kosutawale walgusele wiis. Sest wanad Liiwimaa kroonikad ja palju teisi näitawad selgesti ja wasturääkimata, et Breemeni kaupmehed esimesed wõõrad olid, kes suure hädaohuga Liiwimaa prowintsis maale tulid, ja pärast seda esimesed olid, kes sinna ristiusku tõid ühe õppinud preestri läbi, Meinert nimi (peale Jumala). Ja see Meinert seati pärast esimeseks Liiwimaa piiskopiks. Pärast seda Meinertit oli breemenlane Bartolt teine Liiwimaa piiskopp, see kes Riia linna esiteks rajas ja asutas. Pärast Bartolti oli Albrecht, jällegi üks breemenlane, kolmas Liiwimaa piiskopp, kes kõigi pärastiste Liiwimaa piiskoppide kroon oli ja kelle agarust, tööd ja hoolt mitte küllalt ei jõua kirjeldada. Tema wõitis ja asutas ka kõik teised piiskopkonnad Liiwimaal ja jagas neid oma kodumaa meestele, Breemeni lastele. Ja need olid piiskopp Albrechti kõrwal walitsejad ja isandad Liiwimaal sel ajal ja asutasid ja ehitasid Riia ja Tartu ja Kokenhuusi linna ja weel palju teisi lossisid ja kindlusi, kirikuid ja kloostrid oma stiftides kõige hoolega ja wõitsid maad ära oma were hinnaga ja pöörsid ristiusule.
Et aga paganausu maad Liiwimaal suured ja wägewad olid ja nimetatud piiskopp Albrecht oma poolemeestega liiga nõrk oli, siis seadis paawst temale rüütliordu abiks, kes edaspidi piiskoppidele pidi maid wõitma ja neid aitama kaitsta.
Aga kui see uuesti tulnud rüütliordu Liiwimaa rahwaste ja teiste rahwaste wastu ümberringi liiga nõrk oli, siis reisis piiskop Albrecht Saksamaale abi tooma, ja tõi ühe auliku Saksi härtsogi, ka Albrecht nimi, ja teisi krahwisid ja Saksa sugu aadlikke maale oma agara kutsumise ja auliku lugupidamise läbi. Need kõik tulid kui palwerändajad Liiwimaale kaugeid teid wett ja maad mööda suure hädaohuga ja andsid suurt rüütlikku abi piiskoppidele ja ordule. Kui siis Breemeni lapsed esimesed Liiwimaa piiskopid ja walitsejad olid ja kõige ülem walitsusewõim maal, siis on ka kahtlemata kindel, et nemad sel ajal ka palju noort rahwast, Breemeni kodanikke ja kodanikkude lapsi, kui oma kodumaamehi ja sugulasi,
12
