lipu sõjameestega Rootsist pärale jõudis. Siis läksid nad jälle Pärnu tagasi enam abi nõutama ja ennast kosutama.
Aastal 1565, 11. augustil, enne lõunat, tulid needsamad Pärnu mõisamehed jälle Tallinna alla ja jäid ülema weski juurde tammikusse leeri, neli lippu mõisamehi ja 27 maasulast, et Tallinnat näljaga wõtta. Rittmeistrid olid Hinrik Düker (Triigist), Ziriakus vom Harz, Bernt von Hövelen ja Frederik Schwarthoff. Siis oli seal weel kaks poiste lippu ja mõisameeste ülem oli Kaspar von Oldenbokem. Neist neljast lipust oli üks Kuramaa aadlikkude lipp, mis Holsteini härtsog Magnus Kuramaal oli jalale seadnud. Ja nende nelja lipu meestel oli ühes poiste lippudega kokku umbes tuhat hobust. Need tuhat mõisameest ja 27 maasulast tahtsid Rootsi kuninga maalt wälja ajada ja piirasid Tallinna ümber, kus üle 800 mõisamehe, sakslasi ja rootslasi, ja kolm lippu jalamehi peale terwe kogukonna sees oli. Kui need nimetatud mõisamehed nüüd olid pärale jõudnud, heitsid nad ülema weski juures tammikus leeri ja ehitasid omale laudadest peawarjud, kohendasid oma asemed hästi pehmeks, riputasid oma torud seina peale ja hakkasid kohe loomi tapma, just kui oleksid mõnele Liiwimaa pidule wõi warrule tulnud, ja tahtsid nõnda selle ilusa kindla Tallinna linna omandada, mille kättesaamine ka suurewäelisele wõimumehele, kes mitme tuhandega tuleb, peaks tööd andma. Kui siis need sõjamehed laupäewal pärale olid jõudnud ja õhtul pehmesti magama heitnud, äratas neid järgmisel esmaspäewal hommiku wara kuberner Hinrik Claussen pahal ajal üles, ehk küll rootslased ka kaunistigi kahju said. Ja kui need Pärnu ja Kura mõisamehed olid minema löödud, siis kukkusid rootslased leeri rüüstama ja leidsid sealt palju torusid, hõbepussisid, karratud kaitseriistu ja kõiksugu muid sõjariistu seinas rippumas, siis weel palju hobuseid ja peale selle palju Kura ja Läti wankrid igasugu kraamiga, ja hakkasid nüüd üsna julgesti rüüstama. Aga siis pöörab Hinrik Düker oma lipuga üksi hulgast ära ja teeb wapra teo, ja tuleb jälle leeri, et neid 27 maasulast ülemisest weskist ära päästa. Ja kui ta leeri tuli ja rootslased üsna rahuga rüüstamast leidis, läks ta neile peale ja laskis ja tappis üle saja mehe maha, siis päästis maasulased weskist ära, suure hädaohuga. Ja kui Pärnu ja Kuramaa mõisamehed seda kõik olid teinud ja ära läinud, wõtsid Rootsi mehed leeri rüüstamise alles õieti käsile ja said suure saagi, ja
20
