kanepist redelit mööda üksteise järel ruttu suurele kõrgele maast üles, kunni neid sinna üle kolmesaja mehe sisse sai, ja wõtsid selle korra, kus toidu- ja sõjamoon sees oli, oma kätte, ja lasksid tornist kohe loosungipaugud, et seeläbi kodanikke linnas, ja Toome peal üles äratada. Ja kui loosung suurtest suurtükkidest ööse lasti, siis tõusis suur kisa-kära kõigil linna uulitsatel ja Toome peal, ja keegi ei teadnud, mis seal oli. Klaus Kurssel ja tema poolemehed kaotasid ka julguse, ja joomamehed, kellele äraandjad hästi olid juua annud, hakkasid warjule pugema; aga see ei aidanud midagi, sest Niils Dobbeler, kes nende joomapiduks raha oli annud, hakkas nüüd pikkade torudega neile nende wõlga meelde tuletama, ja et neil raha ei olnud, siis jätsid oma riided, sukad ja kingad, hobused ja igasugu sõjariistu pandiks ja kukutasid end roojastest aukudest läbi alla, ja kes mitte ära ei jõudnud pääseda, need pidid osalt kaelaga, osalt pika wangistusega oma joomapidu kallisti küllalt maksma. Aga Niils Dobbeler oma maasulastega sai oma etteantud raha küll tuhande wõrra tagasi, kuldkeede, hõbepusside, sameti ja siidi ja toredate wööde näol. Kui nüüd Saksa sõjamehed linnast rootslastele appi tulid ja loss jälle täielt nende käes oli, wõtsid nad Klaus Kursseli ühes paljude teiste Liiwimaa junkrutega wangi ja wiisid wahi alla. Aga wäljamaalastele näidati enam armu, kellest suurem hulk, kellel õnn oli käemehi leida, selle armu ja suure heateo warsti ära unustasid, sest nad läksid sedamaid salaja moskwalase poole ja said rootslase kurjemaks waenlaseks. Nõnda wõideti see wägew Tallinna loss ära, mille kallal wägewal kuningalgi suure kuningliku wäega oleks küllalt pidanud tegemist olema. Aga kuda saadud, nõnda läheb. Äkilise pealetulemisega oli ta saadud, äkilise pealetulemisega läks ta jälle käest. Mõnel Liiwi junkrul, kui kuulsid, et Klaus Kurssel Tallinna lossi oli kätte saanud, oli seal nii lõbus olla, et öö aegu ennast lasksid sestsamast august üles tõmmata ja nõnda rootslastele teed näitasid, ja ei olnud neil niipalju tarkust peas, et oleksid augu lasknud pärast kinni müürida. Kui aga seda oleks tehtud, siis oleks rootslastel see plaan küll nurja läinud.
Kui nüüd need kaks lippu mõisamehi, kes maal talupoegade juures laiali olid, kuulsid, et rootslased Tallinna lossi jälle olid kätte saanud, siis oli see neile kurb sõnum. Sest mitmed neist olid awalikult kiidelnud, et ükski rootslane iialgi enam Tallinna lossis ei saa walitsema. Niisama oli see ka Johan Duvele ja Elert
47
