Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/182

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

käe peal sõjasalgale olid järele tulnud, ja niikaua kui maad, talupoegi ja kodanikke wõis riisuda, olid nad kõik head sõjamehed, aga kui tarwis tuli waenlase wastu sõtta minna, ei olnud kolmas osa mitte palgatud, kellest siis paljud maad mööda ära reisisid, paljud ka ennast marketendiks kuulutasid. Et siis shotlased mitte ühes ei tahtnud minna, pidid Rootsi mehed jälle tagasi tulema ja shotlased kaasa wõtma.

3. jaanuaril läksid mõlemad, shotid ja rootslased, wälja sõtta ühes Tallinna linna lipuga, 21 lippu jalamehi ja 11 eskadroni mõisamehi: sakslasi, rootslasi ja shotlasi. Shotlaste ülem oli Archibaldus, üks krahwi poeg Ruwinist Shotimaalt, kes ühes oma kaptenite ja pealikutega, keda peaaegu niisama palju oli kui liht sõjamehi, üsna haledalt ja kurwalt Tallinnast wälja sõitis. Ja nad läksid kõik Rakweresse, tormasid, piirasid seda maja ja lõid kantsid, ja alles kahe nädala pärast hakkasid nad tormiks laskma.

15. jaanuaril läksid suured suurtükid, nimelt 6 kartauni ja 2 tulemüüsrit Tallinnast teele ja pidid neid aadlikud ja kodanikud Rakweresse toimetama. Seal andis Tallinna linn ka kaks kartauni ja ühe tulemüüsri lisaks ühes kõigega, mis sinna juurde kuulub. Kui suurtükid Rakweresse pärale jõudsid, tõmmati nad kantsi, mis juba kahe nädala eest walmis oli, ja siis alles hakati laskma ja anti wenelastele kaua küllalt aega wastu waruda. Ja warsti juba hakatuses said suurtükimeister ja kantsimeister mõlemad ühe laenguga surma; pärast seda läksid suurtükkidel rattad all katki ja kõik näis hakatuses halwasti minewat. Ja kui nad jaanuaris kaks korda torma kallale läksid, ei olnud neil kummalgi korral õnne.

2. märtsil loodi kantsid teises kohas, ja kui nad ühe torni olid maha lasknud ja kolmat korda wihaselt torma kallale läksid ja üle 1000 mehe rootslasi, shotlasi ja sakslasi olid kaotanud, pidid rootslased asja kaotsiläinuks tunnistama. Siis oli wenelastel majas suur hõiskamine. See pahandas Saksa mõisamehi suuresti ja nad pakkusid ennast tormijooksuks, aga sõjaülem ei tahtnud neile seda lubada. Oleks see aga sündinud, siis oleks Rakwerega küll teine lugu olnud.

Rootslased tahtsid oma õnne selle maja kallal ka uuristamisega katsuda, mis ka nurja läks, sest et nad seda liiga rohmakalt peale hakkasid ja wenelastele awalikult näitasid, mis teed nad tahawad kaewata, mispärast siis wenelased kergesti wõisid wastu kaewata ja Rootsi plaanid tühja ajada. Wiimaks katsusid nad ka tulewärgiga,


72