Miks wenelased kindlustes nii tublid on.
Et aga wenelased kindlustes nii wägewad mehed on sõdima, see tuleb järgmistest põhjustest. Esiteks, et nemad töökas rahwas on ja hädas iga kardetawa ja raske töö peale ööd ja päewad tüdimata ja Jumalat paluwad, et oma isanda eest õndsalt wõiksid surra.
Teiseks on nad noorelt peale harjunud paastuma ja wähese söögiga kõhnalt ära elama: kui neil aga wett, jahu, soola ja põletatud wiina on, siis wõiwad sellega kaua küllalt läbi ajada, mida sakslane mitte ei wõi.
Kolmandaks, kui nad ühe kindluse, olgu ta nii wäike kui tahes, meelega käest ära annawad, siis ei tohi nad küll mitte enam omale maale tagasi minna, sest nad hukatakse kõik suure häbiga ära, ja wõõrale maale ei wõi ega taha nad jääda. Sellepärast panewad nad wastu kunni wiimase meheni ja lasewad end ennem maha tappa, kui et wõõrale maale end laseksid wiia. Aga sakslasele on ükskõik, kus ta on, kui tal aga küllalt õgida ja lakkuda on.
Neljandaks polnud kindluse äraandmine wenelastele mitte ainult suur häbi, waid oli ka surmapatt. Aga selle poolest oli siiski pärast seda aega ka teisiti näha nende juures. Sest kus nad tõsise wõimu ja wäe oma ees nägid, seal tuli inimlik argtus ja nõrkus, kindlust käest ära anda, nende seas niisama nähtawale, kui teistegi rahwaste juures. Aga lagedal põgeneda ja waenlaste eest taplusest ära jooksta, see ei olnud wenelastele häbi ega paha. Sest sõjawäljal, kus wähegi jõudu wastas, on neist palju wähem asja, kui ükski inimene wõiks uskuda.
Häda Harjumaal ja Tallinnas, 1574.
Aastal 1574, taewaminemise-päewal, hommiku aegu, tungisid kümme tuhat wenelast ja tatarlast Harjumaale kunni Tallinna linna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber weel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa rööwitud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakwere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja wõtsid ka palju inimesi wangi. Selsamal päewal wõeti ka aumees Bartolomeus Duve, Kuusikult, üks raadisugulane Harjumaalt, oma majas wangi ja wiidi ära Moskwa, kus ta warda külge seoti ja surnuks küpsetati.
Selsamal suwel mässasid ja möllasid wenelased ja tatarlased päewal ja ööl wahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid
75
