Rootsi-Taani läbirääkimised Padises, 1574.
Selsamal ajal saatsid Saaremaa walitsejad Kuressaares mõned komissaarid Padisesse Rootsi walitsejatega Tallinna linna ja kogu maa hea käekäigu pärast läbi rääkima. Tallinnast läksid ka kaks Rootsi walitsejat Padisesse Kuressaare omade arwamist kuulma, nimelt Karl Hinrichsen (Kankasest) ja Hans Berentsen (Forest) ühes kahe raadisugulasega, nimelt Peter Möller’i ja Herman Luhr’iga. Seal teadustas Johan Uxel (Mentzist) Tallinna härradele muu seas ka selle punkti: et tema on Taanimaal olnud, kus ta ka üht Rootsi saadikut on tähele pannud, keda Taani kuningas on küsinud, kuda sõda Liiwimaal läheb. Olla kuulda, et Rootsi kuningas ühe maja teise järel ära kaotab. Ja kui Rootsi kuningale sest kasu tuleb, siis tahtwat tema ise oma kulul ühe saatkonna Moskwa läkitada ja rahu muretseda. Selle peale ei ole Rootsi saadik midagi wastanud ja ka kuningat mitte tänanud, mida kuningas wäga imeks pannud ja mis teda ka suuresti pahandanud. Sellepärast olla tema nõu, et Tallinna omad kohe Taani kuningale kirjutaksid, et tema neile rahu ehk waherahu moskwalaselt püüaks saada. Sest Taani kuningal olla moskwalasega igawene rahu ja olla rahukirjas ka öeldud, et mis Taani kuningal Liiwimaal käes on, see pidawat temale jääma, ja mis ta weel Liiwimaal edaspidi peaks kätte saama, see pidada ühes igawese rahu alla käima ja jääma.
Rootslaste tüli mõisameestega, 1574.
25. oktoobril tuli härra Hinrik Klaussen märksa waraga, mis eelminewal suwel Lüübeki omadelt ära oli wõetud, Tallinna mõisamehi sellega rahustama, et Läänemaa majad, mis neil pandiks käes olid, Rootsi kuninga käest mitte ära ei läheks. Seda wara ei tahtnud suurem hulk mõisamehi mitte wastu wõtta, sest et sellega neid mitte ei wõidud täiesti ära maksta. Aga siiski tahtsid seda arwe peale wastu wõtta selle tingimusega, et kui härra Hinrik Klaussen neile moskwalaselt waherahu wõib saada, mida aga härra Hinrik Klaussen neile mitte tõotada ei wõinud. Sellepärast ei tahtnud nad ka sest warast midagi wastu wõtta, waid katsusid mõnda teist isandat leida, kellele nad Läänemaa majad wõiksid ära anda. Aga rittmeistrid ja mõned wähesed mõisamehed wõtsid seda tõrkumata wastu, misläbi nende wahel suur tüli ja lõhe ja suur lahkuminek sündis. Seal ei tahtnud nende kuus rittmeistrit ära-
80
