wangis ära. Ja ehk küll wenelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Sest Kõigewägewam Jumal oli sellele maale ka karistuseks saatnud, et sel talwel wäga wähe lund oli tulnud, mispärast wenelased ja tatarlased igale poole kohe juurde ratsutasid ning ühestki teest ei küsinud ja mitte ainult külasid ja maid mööda, waid wõsast ja rägast ja padrikutest läbi, ja ajasid huntisid ja karusid ja igasugu metsloomi lagedale wälja ja nuuskisid nõnda inimesi ja elajaid. Sel teel olid Jumala ilm ja tuul ja kõik elemendid nende poolt ja ei mälesta ükski inimene maal, et sel aastaajal nii wähe lund oleks olnud kui seekord.
Edasi läksid nad Haapsalu peale ja pidasid mõisameestega, kes nüüd taanialused olid, pisikest taplust ja läksid nõnda seekord mööda. Aga järgmisel päewal tuli neid suur osa jälle tagasi ja pistsid öö ajal mõned majad alewis põlema. Hommiku eel langesid mõisamehed jälle majast wälja ja läksid suure julgusega liiga kaugele, kus neid mõned maha löödi ja üle 30 wangi wõeti, kes Moskwas armetult ära hukati. Selsamal ajal, kui teised mõisamehed jälle Haapsalusse pidid tagasi pöörama, tõusis seal lossi wärawa ees nii suur hirm ja tungimine, et mitu tugewat meest suures rüsinas ja hirmus surnuks pigistati.
Selsamal korral laastasid wenelased ja tatarlased Haapsalu, Koluwere, Lihula, Padise ja Wigala maid ühes Saare, Hiiu, Muhu, Wormsi ja Noarootsi saartega, wälja arwatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja rööwisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa wõtta. Kui nad nüüd nimetatud kohtades oma tahtmise olid täitnud, läksid nad ruttu ära Pärnu neid maid seal ümberkaudu läbi luurima ja põletasid Wana Pärnu ühes kirikuga maani maha. Siis kartsid Uue Pärnu kodanikud wäga piiramist tulewat ja pistsid sellepärast kõik eluhooned linna all ise põlema ja põletasid maha. Aga kui wenelased ühe öö mitte wäga kaugel Pärnust aset olid olnud ja mõned Saksa laewad ööse Pärnu all ära põletanud, läksid nad järgmisel päewal Pärnust mööda rutuga ära Salatsi ja teiste kohtade poole, said palju inimesi kätte, lõid maha ja wiisid ära wangi. Siit wõib kastellaani omade wiieaastast rahu näha, miska nad Tallinnat tahtsid meelitada. See tõbi, mis tallinlastel küljes oli, oli neil enestel ligemal kui nad arwasid.
83
