rüütel, wana harjunud sõjakangelane, ja tema poeg härra Karl Hinriksen olid sel ajal kubernerid ja walitsejad Tallinna lossis; need ei lasknud omalt poolt midagi puududa, mis truule ja jumalakartlikule kubernerile sünnis on, ja ei pidanud ka wiina, õlut ja magamist ülemaks kui ülewaatust ja walitsuse muret, waid seadsid suure hoolega päewal ja ööl ise isiklikult wahid kohtade peale, ja nende eeskuju järele pidid ka kõik mõisamehed, pealikud ja liht maasulased sarnasel korral tegema. Need nimetatud härrad seadsid ise ka sagedasti suured suurtükid waenlase wastu üles suure hädaohuga ja andsid ise tuld, nõnda et kodanikud nurisesid ja ütlesid: Kubernerid lähewad oma julguses liiale. Sest kui nendest üks sealjuures häda saab, siis on see linnale suuremaks kahjuks ja kohutuseks, kui et tuhat teist maha löödaks. Aga seda ei pannud nimetatud härrad tähele, waid olid igal pool hoolega ligi. Niisama tegi ka Tallinna raat.
Siis olid nimetatud kubernerid kõik lossi wallid ja tornid blokhausidega wägewasti ära ehitada lasknud ja olid need kõik ühes laskewallidega niisuguste nägusate kuninglikkude suurtükkidega warustanud, täis- ja poolkartaunidega, madudega ja tormi-suurtükkidega, et kõik inimesed Tallinnas imeks panid ja uhked olid selle peale ja kümnes inimene Tallinnas ei teadnud seda enne mitte ega uskunud, et Tallinna lossis niisugused suurtükid pidid olema. Peale selle pandi ka kõigile wallidele, rundeelidele, tornidele ja laskewallidele tartaanisid, madusid ja tormi-suurtükke nii ohtrasti peale, et mõnda kartauni ja suurtükki terwel piiramiseajal mitte kordagi waja ei olnud tarwitada. Ja ehk küll moskwalasel Tallinna all palju suurtükkisid oli, oli siiski wiis kord enam suurtükkisid Tallinna linnas ja lossis.
Ja et ka räägiti, et moskwalasel nõu on Tallinnat nagu Polotskotki tulega kiusata, siis tarwitasid kubernerid ja aulik Tallinna raat selle wastu seda ettewaatust: Esiteks lasksid nad kõigile kodanikkudele ja linna elanikkudele kuulutada, et igaüks, kui suurt trahwi ei taha kanda, kõik puud, heinad, õled ja kõik, mis kergesti tuld wõtab, oma pööningult peab maha wiskama ja keldrites ja wõlwi all hoidma ja ka alalise wahi pidama oma pööningul päewal ja ööl. Teiseks peeti terwe piiramiseaeg öö-aegu ratsawahtisid, kes pidid ringi ratsutama ja waatama, kuhu tulekerad kukuwad, ja pidid neile kohe järele ratsutama ja inimestele seda teada andma, et nad warsti kohal oleksid ja need ära kustutaksid. Kolmandaks oli aulik raat ka ühe lipu Harju talupoegi wähese palga eest teenistusse pannud,
99
