See piiskopp oli esimene, kes Riia linna hakkas ehitama, mis eestlasi wäga pahandas. Sellepärast walmistasid nad kõigest wäest sõdima ja tulid Riia alla alustatud ehitust takistama. Aga seal oli palju usurändajaid kristlastele appi tulnud, nendega tuli piiskopp Bartolt waenulistele eestlastele wastu ja pidas nendega taplust. Seal löödi piiskopp Bartolt maha, peale selle kui ta 11 aastat oli walitsenud, temaga ühes tapeti ka üle 1100 kristlase maha, ja paganatest sai surma 600. Aga kristlased pidasid weel paika.
Piiskopp Albrecht, mõõgawennad ja nende meister Vinno. Lihula Hermann.
Kui piiskopp Bartolt surnud oli, siis olid kristlased wäga kurwad ja läkitasid saadikud Breemeni ülempiiskopi juurde, et ta neile jälle uue piiskopi saadaks. Selsamal ajal oli seal Breemenis üks õiglane mees, nimega Albrecht. See kolmas kinnitati aastal 1204 paawst Innotsens III poolt Liiwimaa piiskopiks. Ja paawst asutas ka ühe rüütliordu piiskopp Albrechtile abiks. Need orduwennad pidid Liiwimaal elama ja aitama terwet maad edaspidi ära wõita. Sellele ordule andis ja kinnitas paawst kõik wõidetud maad ja rahwad Liiwimaal, ja mis nemad ja nende järeltulijad iial wõitma peaksid, need maad pidid nad kui wabad pärishärrad omaks pidama ja püha kiriku kaitsjad olema. Need orduwennad pidid kandma walget kuube mõõgaristiga ja punase tärniga, ja neid nimetati mõõgawendadeks.
Selsamal aastal waliti ses ordus mõõgawendade ülemaks ja meistriks üks õiglane mees, härra Vinno nimi. Ja piiskopp Albrecht ja Vinno püüdsid kõige hoolega, et palju aadlimehi ordusse saaks. Ja paljud tulid Jumala pärast ja paawsti patukustutuse pärast ühes Liiwimaale ristirahwa waenlaste wastu sõdima. See meister Vinno sõdis palju mittekristlastega ja tappis ühe Wene würsti ühes 600 wenelasega ühel ajal ja wõitis Gerseke ja Kokenhuusi lossid paganate käest tagasi.
Sel ajal asutas piiskopp Albrecht kaks piiskopkonda, Lihula ja Uggenuse, ja keegi Hermann, Breemeni abt, oli esimene Lihula piiskopp, kes ehitas ka Lihula maja ja neitsikloostri, mis sealsamas on. See Hermann seati pärast esimeseks piiskopiks Uggenuse stifti üle. Selsamal ajal hakkas piiskopp Albrecht ehitama palju kirikuid ja kloostrid, peale nende Riia toomkiriku ja Dünemünde kloostri, mis orduhärrad pärast Dünemünde lossi ehitusega ühte wõtsid.
21
