nende üle niisugune karistus Jumalast, nagu seda ükski inimene ei tahaks uskuda, ja tulewat neile lühikese ajaga kätte, et Jumal neilt kõik kauplemise ja toiduse ära wõtab ja et kõik laewad Tallinna linnast mööda jooksewad ja purjega nende poole nikutawad. Ja et seisawad Tallinna kaupmehed ülewal Roosiaias ja waatawad seda südamewaluga pealt ja Tallinna Roosiaiast saab kurwastuseaed, ja kui ka kõik tallinlased püha Olewiste tipus seisaksid, siis ei jõuaks nad ometi oma õnnetust, mis neile juba üsna ligi on, üle waadata ja otsa näha jne. See tuli siis ka, sest et usku ja Jumala poole pöörmist ei olnud, nõnda õndsa härra Peetri sõna mööda Tallinna linnale õigesti ja tõsiselt kätte. Selle truu hoiatuse ja manitsuse pärast pidi ta palgaks saama pilkamist ja räästooli keeldu. Ja kauged ja wõõrad inimesed ei suuda seda uskuda, aga kõik naabrilinnad ja -maad teawad seda hästi küll, mis wiletsus, rasked pikad sõjad, õnnetused ja hädad niisugusel määral Tallinna linna peale tulid, et just nõnda paistis, nagu oleks nüüd Tallinnal ots peal olnud. Siiski ei ole Kõigewägewam Jumal teda selle raske risti ja rõhumise all mitte täiesti maha jätnud, waid wõttis armus teda selles suures õnnetuses ja hädas kõrgeauliku Rootsi kuninga armuliku abi ja wäljapäästmise läbi trööstida ja hoida. Ja kuda oleks see küll inimese mõistusest wõimalik olnud, et niisugune linn, millel mitte palju rahwast ei ole ja mis kõigist kristlikkudest maadest ja linnadest kaugel ära on, ja pooleteisesaja penikoorma pealt mere tagant pidi sõjamehi maale tooma, mis linn ka 26 aastat Poola, Taani ja Moskwaga sõjajalal oli ja mitmesugust raskust kannatas ja mida mitte ainult moskwalase poolt mitme kawala sepitsusega, plaaniga ja raskete piiramistega ja suure wäega taga kiusati ja peale käidi, waid mille ka Liiwimaa naaberlinnad kaua aega üsna maha jätsid ja ühtlasi oma maa mehed, Kuramaa, stifti ja teised aadlikud, suurest mõistmata meelest wihkasid ja taga kiusasid, millele hirmus moskwalane iga päew ligemaks naabriks wärawa all oli, — nii kaua pidi seisma jääma, kui Jumal ise teda mitte imelikul wiisil ei oleks kaitsnud ja hoidnud. Et ta siis Jumala nähtawa abi läbi wastu kõigi inimeste mõistust, kes teda sagedasti hoopis kadunuks pidasid, kunni siiamaani weel ärawõitmatuks on jäänud, siis wõib sellest kindlasti otsustada ja näha, et Jumal temale weel armulik on ja Jumalal temaga miski iseäralik nõu pidi olema wõi weelgi peab olema. Ja kui kõiki Teie Auliku Tarkuse ja Auwäärt raadi
119
