Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/254

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

hausid ja elutoad teisel pool põlema, et rootslased sinna mitte sisse ei asuks ja neil omal waba waade wälja peale oleks. Sest nad mõtlesid wanast Saksa majast weel wastu panna, mis ka nende käes oli. Waheajal jõudsid ka müürimurdjad Tallinnast pärale, ja kui need rutuga üles seati ja torma laskma hakati, siis saatis wojewooda Stepan Federwits Saburow ühe wenelase alla ja soowis sõbralikku sobitust. Siis jäeti laskmine järele ja alustati rahusobitust wenelastega. Lühikese läbirääkimise järele andsid wenelased, kui neile prii äraminek oli lubatud, Rakwere maja käest ja andsid ta rootslastele kätte 4. märtsil 1581. aastal. Siis läks sealt majast minema üle tuhande mehe, naise ja lapse ja kandsid oma ebajumalad ja kujud, puulaudade peale maalitud, awalikult rongi ees, ja läksid nõnda Wenemaale. Kui rootslased majasse sisse tulid, leidsid nad sealt määratu tagawara igasugu wilja ja hulga sõjakraami, suurtükkisid, rohtu, tina.


Toolse saab Rootsi alla, 1581.

Kui Rakwere maja oli ära wõidetud, läksid rootslased ka Toolse peale, mis kolm penikoormat Rakwerest ranna ääres ilusa sadama kohal aset on. Ja kui wenelased Toolsel kuulsid, et nende peamaja Rakwere Rootsi käes oli, siis ei pidanud nad pikka aru, waid andsid kohe alla, 8. märtsil. Ja et tee üsna järsku laguma hakkas, nõnda et suurtükkidega mitte hästi edasi ei saanud, siis ei tohtinud rootslased seda head aega kasuta mööda lasta ja pidid ruttu üle jää Soomemaale minema.


Mitmesugused rööwikäigud, iseäranis talupoegade poolt omasuguste wastu, 1581.

Kui Rakweresse ja Toolsesse tugewad sõjawäed olid sisse pandud, siis hakkas hirmus rööwimine ja rüüstamine peale kummaltki poolt, rootslased ühelt poolt, ja wenelased Narwast, Tartust ja Paidest teiselt poolt ja need talupojad, kes wenelastega olid, neid kiusasid rootslased, ja neid jälle, kes rootslastega olid, kiusasid wenelased wahet pidamata hirmsal kombel taga, riisusid, tapsid ja tegid wangiks. Wiimaks pidid need waesed wiletsad ja piinatud inimesed mõlemale poole head olema, aga mitte ilma suure hädata, mureta ja hirmuta wenelaste pärast, kes neid ikka ja alati kahtlaseks pidasid,


144