Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/257

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

kurwastus, sest moskwalane oli aadlikkudelt kogu Eestimaal kõik mõisad ära wõtnud ja pika sõja ajal olid nad kõik liikuwa raha ja hõbeda ära söönud, nõnda et neil kaupmeeste juures enam wõlausaldust ei olnud ja nad nüüd suures hädas ning mures olid. Ja kodanikkudega oli asi ka niikaugele läinud, et suurem hulk neist üsna ilma peatoiduseta oli, lahtise wara ära oli söönud ja Saksa laewadelt midagi osta ei jõudnud, mispärast laewad sellesama lastiga, millega olid tulnud, jälle pidid ära purjetama, Tallinna kaupmeeste suureks südamewaluks. Ja kõik kauplemine oli selles toredas ja rikkas kaubalinnas lõpule jõudnud. Sellepärast jäi ka löödud raha selle pika sõja ajal mida kaugemale, seda wähemaks, nõnda et wiimaks üks mark raha, mis heal ajal üheksa Lüübeki killingit maksis, nüüd ainult weel kaks Lüübeki killingit maksis, misläbi palju alaealisi lapsi oma päranduses ja waesed oma abiannetes ja õpetajad oma maksudes kahju said ja ka õpetajate, koolmeistrite ja õppijate arw palju wähemaks jäi; ja toredad kodanikkude majad, mis heal ajal kakstuhat ja enam taalrit olid maksnud, maksid nüüd ainult weel neli- ehk wiissada taalrit kõige enam. Ja et waesus ja häda paljude aadlikkude ja kodanikkude juures wõimust wõttis, siis pidid nende lapsed ühes talupoegadega rööwist elama, ja olid ka nii alandlikud, et üks mittesaksast talupoeg, keda nad heal ajal selle au wääriliseks mitte ei oleks pidanud, et tema kõrwal oleksid istunud ehk käinud, nüüd nende peamees on, kelle all nad rööwimisele ratsutasid wõi ka jala jooksid. Ja ka mõned aadlist neitsid ja kodanikkude tütred kõige ülematest sugukondadest pidid tungiwa waesuse pärast mitte ainult mõisameestele ja ratsanikkudele mehele minema, waid ka weel palju wähematele, mis heal ajal nende meelest wist küll wäga wõõras ja imelik oleks olnud. Ja pidid ka mõned aadli- ja kodanikuprouad niisuguse musta tööga tegemist tegema, millest heal ajal nende tüdrukud eemal oleksid hoidnud.


Hoiatus järeltulijatele.

Säherdusi ja teisi sarnaseid lugusid ei kirjuta ma mitte, et kellestki paha rääkida wõi kedagi halwaks teha, waid kõigile järeltulijatele sõbralikuks hoiatuseks ja kristlikuks noomituseks, et nad oma heas elus kõige jumalakartusega õpiksid ja ette waataksid, et nendega lugu arwamata ja ootamata mitte nõnda ei läheks, nagu nende heade inimestega selle pika raske sõja ja õnnetuse ajal.


147