käia ja omale ja teistele leiba kerjata. Wiiendaks, kui mõned neist suurest näljast suremas olid, siis hüüdsid nad oma surma asemel: leiba! leiba! ja kui neile natuke leiba anti, siis ei wõinud nad seda süüa, waid pigistasid leiwa pihku ja surid nõnda. Ja need wangid ei olnud mitte liht inimesed wõi talupojad, waid aadlimehed, käskijad ja ratsanikud. Neist wangidest pääsid mõned lunastusehinna wastu lahti, teised tungisid ükskord öö ajal wangikojast wälja ja pääsid imelikul wiisil suure hädaohuga üle müüri minema ja läksid Riiga ja Tallinna. Aga mõned wõeti tee peal jälle kinni ja wiidi Tartu tagasi, kus nad haledal kombel surmale piinati, nende seas ka üks aadlimees, nimelt Hinrik Wulff (Oertenist).
Imelik sünnitus Stokholmis, 1581.
Aastal 1581 sünnitas üks waese mehe naine Stokholmis Rootsimaal wiis elusat last, kaks poissi ja kolm tüdrukut ühe korraga, ja kõik olid täielikud lapsed ja ristiti ka ära. Aga pärast ristimist surid emaga ühes üksteise järel kõik ära.
Tatarlaste saatkond Stokholmis, 1581.
Selsamal aastal junnis tuli üks tatarlaste saatkond teist korda Rootsimaale ja tõi selle sõnume, et nende tsaar ehk kuningas moskwalase maal on käinud ja üle neljakümne tuhande inimese maha löönud ja wangi wiinud, mis ka mõned Wene wangid pärast kinnitasid ja weel juurde lisasid, et tatarlane selle maa, terwe Resani würstiriigi teisel pool Moskwat, päris lagedaks on riisunud, nõnda et seal midagi muud pole järele jäänud kui must maa.
Kaks õnnetust Tallinnas, 1581.
15. juulil sündis Tallinnas kahekordne õnnetus: hommikul langes suur tükk lossi walli maha, ja keskpäewal põles pool Toompead ja üle kolmekümne maja ja elukorteri põhjani maha.
Uue õnne hakatus, 1581.
Kui Liiwimaa nii mõnda aastat üsna haledasti ja armetusti rüüstamise ja laastamise all oli olnud ja moskwalane ka ikka weel ülejäänud linnade ja maade peale nii kuri ja wihane oli, et kõigi keisrite ja kuningate waheleastumised ja eestpalwed Liiwimaa pärast tema juures maad ei leidnud, mispärast palju liiwimaalasi, aadlist
149
