suuresti südant ja läksid ordu maja Nyemöle alla, kust nad aga tagasi löödi. Seal sai riiglasi pea 400 hukka, mõned surma ja mõned tungiti wette, kuhu nad uppusid. Sündinud aastal 1298.
Gottfrid, 21. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1298—1307.
Aastal 1289, kestwa sõja ajal Riia stifti omadega, waliti Gottfrid Liiwimaa meistriks. Selle meistri ajal oli wäliste waenlaste poolest hea rahu, aga sisemine sõda ordu ja piiskoppide wahel ei tahtnud ega wõinud nii pea rahule jääda. See meister walitses 8 aastat. Sel ajal oli Riias neljas peapiiskopp Johannes, üks Schwerini krahw.
Konrad von Jocke, 22. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1307—1327.
Aastal 1307 sai Konrad von Jocke Liiwi meistriks. See meister kogus suure kogu oma ja wäljamaa sõjamehi ja saadeti temale peale selle weel Preisimaalt palju mehi abiks, kelle pealik keegi Ketelhödt oli. Selle wäega läks meister Wenemaale, piiras Pihkwa linna ja wõttis ära ja rüüstas ja tõi sealt määratu suure rööwisaagi, ja sundis nõnda wenelased rahule. See meister ehitas Meisate lossi Semigalli maale ja weel teisi.
Selle meistri walitsuse ajal, aastal 1315, oli üks kuulmata hirmus nälja-aeg wiljast ja muudest elutarwetest Liiwimaal ja kõigis ümberkaudsetes maades, nõnda et mitu sada inimest nälga surid, kes siis suurtesse kaewikutesse wisati ja sinna maeti. Ja mõned wanemad koguni tapsid oma lapsi ja sõid nad ära ja mõned wanemad panid leiwapuuduse pärast oma lapsed tulisesse sauna kinni, et nad seal ära lämbuksid. Selsamal ajal sündis Eestimaal ühes külas, Pugget nimi, et üks sulane oma isa nälja pärast ära tappis ja ära tahtis süüa, aga selle pealt kinni tabati ja raske piinaga surnuks waewati.
Selle meistri ajal oli ka sõda ordu ja Saaremaa piiskopi wahel ja ses sõjas wõttis meister piiskopilt Haapsalu, Koluwere ja Lihula majad ära ja terwe Läänemaa. Wiimaks lõpetas ja lepitas Isaruus, wiies Riia peapiiskopp, selle tüli ära. Pärast seda jättis Isaruus oma peastifti maha ja läks Rooma maale, kust ta oli tulnud.
38
