Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/43

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

mesega tulehädas surma said. Siis läksid leedulased kunni Riia alla terwe wäega edasi ja olid seal poole ööd, ja sealt läksid Nyemölele ja wõtsid kohe eeslinna ära. Aga nad löödi jälle tagasi. Selle peale läksid Segewoldesse ja olid Walgas kaks ööd paigal ja rüüstasid maad ümberringi hirmsasti ja ajasid ligi 260 inimest Segewolde maakonnast, niisama Riia stiftist üle 1000 inimese nagu elajaid karjas ära. Sündinud aastal 1345, paastus.


Wiljandi talupoegade mässunõu.

Ka pidi selle meistri ajal Wiljandi talupoegade mäss sündinud olema, kes ka isekeskis kokku olid rääkinud komtuuri ja kõik sakslased Wiljandi majas ära tappa. Ja et maja waenu wastu kindel oli, siis nad pidasid kawala nõu, kuda asja tähelepanemata peale hakata ja teoks teha. Oli nimelt see wiis, et talupojad Wiljandi maakonnas oma wiljakohust Wiljandi majasse pidid wedama ja sinna ära andma. Sellepärast rääkisid nad nõnda kokku, et neid pidi terwe kogu, mis sakslaste wastu majas tugew küll oleks, ühel päewal korraga oma regedega ja suurte wiljakottidega Wiljandi majasse sõitma. Aga kotis pidi igaüks wilja asemel tugewa sõjariistus mehe lossi wiima, ja kui nad nüüd ülewal tugewad küll oleksid, siis pidi igaüks warsti oma koti lahti tegema ja mehe wälja laskma, ja pidid siis ühiselt sakslastele kallale minema ja nad maha tapma. See nõu oli talupoegadele meelepärast ja määrati päew ära, mil see pidi sündima, nimelt toomapäewa õhtul. Aga see kawatsus anti sakslastele Wiljandi majas ühe wana naise kaudu teada, kelle poeg ses salanõus ühes oli. Sellest oli naine oma poja pärast mures ja tuli sakslaste juurde ja palus tema poja peale halastada ja nimetas sakslastele ka märgi, miska see kott, kus tema poeg sees, pidi märgitama. Seda palwet lubati temale nende antud teadete pärast täita. Kui nüüd talupojad oma kottide ja regedega Wiljandi maja ette pärale tulid, siis lasti neid niipalju sisse, et arwati nendega walmis saada. Ja siis olid sakslased kõik oma sõjariistadega käepärast ja pistsid nad kõik kottides surnuks. Selle loo igaweseks karistuseks ja mälestuseks määrasid sakslased ja panid kõigile talupoegadele terwes Wiljandi maakonnas, ka neile, kes süüta olid, uue maksu peale, mis iga aasta toomapäewal pidi makstama. See meister walitses kuus aastat.


43