on, siis hakkas see moskwalase maksu säde, mis warsti terwe Liiwimaa tahtis põlema ajada, jälle õhkuma. Moskwa suurwürst kirjutas Liiwimaa seisustele waenuliku kirja, mis nõnda käis:
„Wilhelm, Liiwimaa meister, ja Riia peapiiskopp ja Tartu piiskopp ja teised piiskopid ja kõik rahwas Liiwimaal. Teie läkitasite meile oma saadikud, head mehed Johan Bockhorst’i ja Otto Grothusen’i, Wolmer Wrangel’i ühes nende seltsiga, alandlikult paluma, et meie heermeistrile ning peapiiskopile ja Tartu piiskopile ning teistele piiskoppidele ja kõige Liiwimaa rahwale armulikud oleksime ja oma asewalitsejaid Nowgardis ning Pihkwas laseksime nendega rahu teha nagu ennegi. Ja meie käskisime oma asewalitsejaid mitte rahu teha teie ülekohtu pärast ja tahtsime teie ülekohtu pärast teid kodu otsida. Aga Johan Bockhorst, teie saadik, oma seltsiga palus meilt armuks, selle peale et heermeister ja Riia peapiiskopp ja Tartu piiskopp ja kõik Liiwimaa rahwas pidid kõik ülekohtu õigeks tegema, Wene kirikud ja kiriku maad puhtaks tegema, meie wõõrastele ja kaupmeestele lubama Liiwimaa omadega ja meretagustega kaupa ajada igasugu kaubaga, raudriided maha arwatud. Ja et Tartu piiskopp pidi maksu korjama ja ka kõik endiste aastate wõlgu jäänud maksud, iga pea pealt üks Saksa mark, ja pidi selle maksu meile kätte saatma kolme rahuaasta jooksu. Ja edaspidi pidi piiskopp selle maksu ära andma ilma wiiwitamata ja kõiki ametmehi mere tagant igalt maalt, kes meid teenima tulewad, ilma takistamata maalt läbi laskma. Ja et teie Poola kuningale ja Leedu suurwürstile abi ei pidanud andma elades ja mitte üheski asjas, nagu sõnad rahukirjas selgesti ülewal seisawad. Ja meie asewalitsejad Suures Nowgardis ja Pihkwas suudlesid risti seda rahukirja ja panid oma pitserid külge meie saadiku Kelar Terpigorre eest selle peale, et teie rahukirja mööda kõiksugu asjad meiega ja meie asewalitsejatega pidite õigeks tegema, nõnda kui kirjas on kirjutatud. Aga kunni selle tunnini ei ole teie kõigist neist asjadest mitte üht ainust meiega ega meie asewalitsejatega õigeks teinud. Ja meie oleme, et ristirahwa werewalamist ära hoida, teile sagedasti oma kirjades meelde tuletanud, et teie kõigis asjus neid rahukirjasid mööda ennast meie wastu peaksite õieti pidama ja oma põhjendamata ja tõewastased sõnad maha jätaksite ja oma süü üles tunnistaksite, et mitte ilmsüüta werd walada. Aga teie ei ole meie armu mikski pannud ja meie saatekirja wõtsite
86
