Lehekülg:Lord Jim. Conrad-Tammsaare 1931.djvu/19

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

järgnes talle juhuslikult, kuid paratamatult. Nõnda siis tunti teda aastate jooksul järgemööda Bombays, Kalkuttas, Rangunis, Penangis, Bataavias — ja kõigis neis peatuspaikades ta oli lihtsalt vesisell Jim. Hiljem, kui tema terav väljakannatamatuse taju peletas ta alatiseks rannalinnadest ja valgete inimeste seltsist neitsilikku ürgmetsa, malailased džunglikülas, mille ta oli valinud oma kahetsusväärse kalduvuse varjamiseks, lisasid tema ainusilbilisele inkognitole juurde veel teise sõna. Nemad hüüdsid teda tuan Jim, mis sama hea kui lord[1] Jim.

Sünnilt oli ta pärit kirikumõisast. Paljudki heade kaubalaevade juhid tulevad neist vagaduse ja rahu sadamaist. Jimi isa omas kindlaid tunnetisi tunnetamatust, mis aitavad õiglaseks teha onnielanikke, ilma et rikuksid nende meeleolu, kel eksimatu Ettenägemus võimaldanud elada härrastemajades. Väike kirik mäekingul on sammaldunult hall nagu kalju, vilkudes läbi narmendava rohelise lehestiku. Ta on seal seisnud juba sajandeid, kuid puud tema ümber mäletavad ehk veel nurgakivi panekut. Alamal helkis kirikumõisa punane esikülg sooja varjundiga keset muruplatse, lillepeenraid, pedakaid, millest tagapool viljapuuaed, pahemal kivitatud karjaaed ja pikuti telliskivimüürile toetuv libamisi klaaskatusega taimehoone. Koht oli perekonnale kuulunud põlvedekaupa; ent Jim oli üks viiest pojast ja kui vabal ajal kerge ajaviite-kirjanduse lugemisega tema meremehe elukutse oli tulnud ilmsiks, saadeti ta kohe ,,merekaubanduse ohvitseride õppelaevale“.

Seal õppis ta pisut trigonomeetriat ja ronimist peamasti ülemisele raale. Teda armastati üldiselt. Laevasõiduteaduses oli ta kolmas ja esimeses kutteris esiaerutajaks. Kuna ta oli kehaliselt hästi arenenud ja pea ei kartnud ringikäimist, siis oli ta taklasis ronimisel väga tubli. Tema paik oli esimarsil ja sealt ta vah-

  1. Isand.
19