— 130 —
kelle trikoowabrikus Dagmar esimest aastat töötas, ja ühte sealset ülemmeistrit oskas neiu nii wapustawalt kõneleda lasta, et ta etendust üleüldisel tungiwal nõudmisel igal koosolemisel kordama pidi, kuni mõni uuem asi jälle rohkem tõmbama hakkas.
Oli aga ka tundisid, kus need neli last tõsisematele mõtetele maad andsiwad, mis muidugi enamaste nende isikliste asjade ümber keerlesiwad. Kewadel kõnelesiwad mõlemad peigmehed niikaua oma ametiwahetusest, kuni see juunikuu lõpul õnnelikult teoks sai, mispeale uus töö, uued palgaolud, uued peremehed ja muud ülemad, ametkondlised kohustused jne. arutamiseks asja andsiwad. Holgeri ja Jensi rääkimistest kõige selle üle kuuldus tuntaw tähtsus, tuntaw uhkus wälja, mida mõlemad neiukesed, pöörde tähendusest täieste aru saades, endamisi jägasiwad. Neil oli ja nüüd meestega tegemist, mitte enam poistega: sõnal „piimapoiss“ oli nii kentsakas kõla, iseäranis ühenduses sõnaga „peigmees“. Mitte weel nii wäga nende eneste, kui wanemate inimeste kõrwus. Oli ju waesele Holgerile wõinud juhtuda, et ema ta wälja naeris, kui ta temale oma soowi teatas, juba piimapoisipõlwes Dagmariga wormilikku kihlust ära pidada — sõrmustega ja pidulise jooduga. Ning midagi sellesarnast oli piimapoisi nime pärast ka pruudile kodus juhtunud. Nüüd aga, sest saadik, kui peigmees Ruprecht & Adamseni wabrikuwärawast sisse ja wälja käis, ei seisnud tähtsale sündmusele, mis jõulu esimese püha peale oli määratud, enam midagi alandawat ja haawawat wastu. Ja sellesama iseteadlise mehelikkusega, millega mõlemad peiud oma tähtsustatud ja tõsistatud tööoludest jutustasiwad, sõnelesiwad nad ka kumbagi paari eelseiswast kihlusest ja isegi pulmadest, mida muidugi ühel ja selsamal päewal — wiimaseid koguni ühises pidukorteris — toime otsustati panna. Kuut wõi seitset aastakest, mis neid pulmadest kõige paremal puhul weel lahutasiwad, ei wõetud suurt arwesse; sellest „praost“ arwati wastastikusel trööstil ja truudusel kergeste üle saawat. Mitmeaastased pruutpõlwed polnud Köbenhavnis midagi haruldast, ja mida teised wõisiwad, seda wõisiwad nemad ka.
Naeru ja asjaliku jutu tujust sattusiwad Jens ja Karen ajuti weel ühele meeleolu-astmele, niis teisel paaril tundmata näis olewat: haledusesse. Kuid seks pidiwad nad üksinda
