Lehekülg:Lunastus Wilde 1909.djvu/63

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 61 —

Nielsen oleks teadnud, missugune isu ja janu sel kostilapsel on, ta oleks, esimest nädalaraha ette saades, summa suuruse üle pisut wähem rõemustanud. Selle määras Hans Kaspar nimelt ise.

Daanlane sööb üleüldse palju, aga onu Jebbesen witsutas iseäranis mehiselt. Daanlane sööb üleüldse hästi, aga Hans Kaspar oli iseäranis maias. Taewataat tegi inimese mullast, aga daanlase tegi ta suhkrust. Ja Hans Kaspar Jebbeseni oli ta iseäranis magusast suhkrust teinud, sõtkudes alkoholi käekasteks tarwitades. Kui magusad peawad weel Daani Eewad olema! olen ma sagedaste mõelnud, sest need on suhkrust ja rõõsast koorest tehtud.

Daanlane, kellel süüa on, sööb wähemast wiis korda päewas, ja mida ta sööb, sellest on neli wiiendikku suhkurdatud. Magusad on ta leemed ja magusad ta pudrud, magus ta liha, magus ta kala, magus ta salat — kõik magus isegi hapu kurgini ja hapendatud heeringani! Ja mida puhas suhkur ei magusta, seda magustawad magusad marjad ja puuwiljad — sa leiad neid leeme ja pudru seest niihästi kui küpsise ja kaste seest. Lisage nüüd tawalisele Taani magususele weel üks kolmandik juurde, ja teie saate Hans Kaspar Jebbeseni toidumaitse. Ning lisage tawalisele Daani kõhutäiele ligi pool juurde, ja teie saate Hans Kaspar Jebbeseni kõhutäie.

Wale, et maias mõrudat ei armasta. Daanlane matsutab suud, kui ta rosinasuppi sööb, ja ta matsutab suud kui ta akwawiti,[1] porteri ja Baieri õlut joob — õlut pealegi, mis baierlasel wee silmast wõtaks. Ka Hans Kaspar matsutas suud, aga alles kolmanda akwawiti ja teise pudeli Baieri õlle järgi, kuid tema ja teiste daanlaste auks olgu öeldud, et nad akwawiti peale, et selle kangust wähendada, üht pehmemat ja lahjemat õlut joowad, nimega dobbelöl, millele siis Baieri märjuke wõi porter alles järgneb. Teine pruukost, lõunalaud ja õhtusöök ilma nende jookideta pole Daanis hästi mõeldaw; wähemast ei mälestanud Hans Kaspar nii puudulikult kaetud söögilauas istunud olewat.

Herra Jebbesen oli üks neist joojatest, kellele lõbu ei teinud üksinda juua; et teist joomaealist meesterahwast lauas

  1. Tawaline lauawiin.