— 66 —
„Well,“ tähendas Jens ja lükkas energialise käetõstega juukseid tagasi. „Aga kust see tuleb, et sind neiuks hüütakse ja mitte emandaks? Ainult Holgeri ema ja herra Ballerup ütlewad sulle emand Nielsen, teised mitte. Kas sina minu isa naine ei olnud, nagu proua Ballerup herra Ballerupi naine on?“
Jens mälestas tumedalt, et ta seda küsimust emale mitte esimest korda ette ei pannud. Aga ta oli waremalt ilma rahuldawa wastuseta jäänud ja sellega imelikul wiisil leppinud. Kuid nüüd janunes ta — see tundmus pakitses tal rinnas — selguse järele. Ema walus nägu, talle silma kippuwad pisaradki ei suutnud seda tunnet enam talitseda ega takistada. Mis oli see tume midagi, mis lahutades ema ja tema enese ning teiste inimeste wahel seisis ja ajuti otse waenu ja wihana nähtawale tuli?
Jensine Nielsen oli korraga pehmeks läinud. Pead wajuda lastes ja kätt poja õlale pannes, tahtis ta kostma hakata, aga seal helises uksekell ja teatas Hans Kaspari lõunaletulekut.
„Meie kõneleme pärast, Jens,“ ütles ta kähku ja nähtawa kergendusega, kuna ta elawalt liikeele sattus. „Pese silmad ära ja puhasta oma riideid, siis tule sööma! — Sinu kiskumisest räägin Hans Kasparile ise.“
Ta kadus, jalust peani wirk perenaine, kiireste ettetuppa, waheust enda järel kinni tõmmates.
Pärast sööki, kui Jebbesen jälle ametisse oli läinud, ei jätnud neiu Nielsen pojale antud sõna wälja lunastamata. Ta oli nüüd, kus ta Hans Kaspariga ohtraste söögialust wõtnud — ohtramine wahest muidu — tragil ja peaaegu rõemsal tujul. Pea püsti, isewärki ujuw siretus silmades, suu ümber iseteadlik-kannatajalik wõru, sammus ta esite weel talitades ühest kambrist teise, siis wõttis ta äkitselt etasheri pealt päewapildi, mis Jensile toona asja oli andnud, ema pruudipõlwe meelde tuletada, ja kutsus poja enda juurde, kuna ta oma tubakalaua äärde paljutõotawal näo- ja kehaolekul maha istus. Selles kõiges märkas Jens midagi, mis ema lihtsale loomusele muidu wõeras oli, niisama wõeras, nagu see edwistaw ja kudrutaw ehakus, mis tema peale tuli, kui ta meesterahwastega lobises ja wallatas.
