– 115 –
mist parandas ja Stefan Bathory 1582 kardinal Radziwili rahwast uut ehk Gregorianuse kalendrit wasta wõtma käskis panna, suur hulk Liiwimaa rahwast, nimelt linnades, seda paawsti wäljaarwamist wäristusega ära põlgas. Lutheruse usulised paniwad ka sellepärast uue kalendri wasta, et see nende pühapäewad ära segas. Tartus wõeti küll igapäise elu tarwis Gregorianuse kalender wastu, aga ewangeliumi usu õpetajad pühitsesiwad pühi ometigi Julianuse kalendri järele. Pärnus kisti puruks kuninglik kiri, mis uut kalendrit wastu käskis wõtta. Kõige suuremad segadused oliwad Riias, kus rahwas Jakobi ja Magdalena kiriku ärawõtmise ja kuninga soowimise pääle linna asutatud jesuitlaste kollegiumi pääle hirmus wiha täis oli, kalendri muutmist uueks katoliku usu kaswatuse tööks pidas ja sellepärast kõwasti kuningliku käsu wastu pani. Pea tõusis selle üle suur tüli, kas ligidal olewaid jõulusid uue wõi wana kalendri järele pidada. Linna nõumehed tahtsiwad kuninga sõna kuulda, aga alam rahwas tuli jõuluajal kokku, tormas kirikusse, kus jesuitlased uue kalendri järele jõulu pidasiwad, ja andis neile kiwidega pihta. Seesugused segadused äritasiwad kuninga Bathory linna wastu wihale. Hertsog Kettler, kes enne juba kirjaga manitsenud üht meelt pidada, tuli isi Riiga ja saatis 1585 saadikud Poola kuninga juurde andeks paluma. – Ühel hoobil sõitsiwad neli teist saadikut Stokholmi, et Rootsi walitsusega Riia pärast kaupa teha. Wolikirja ei olnud neil küll mitte, aga ometi läksiwad nad teele. Nende käigust ei tulnud midagi wälja, sest 1586 suri Stefan Bathory ära, ja tema asemele sai Rootsi kroonprints Sigismund III. Poola troonile[1].
6. Liiwimaa saab 1625 Rootsi walitsuse alla.
Sigismund III., 1586 saadik Poolamaa kuningas ja 1592 saadik ka Rootsimaa kuningas, oli weel kangem katoliklane kui Stefan Bathory. Et Sigismund katoliku usku heitis, tõusis sellepärast 1599 Rootsi ewangeliumi usu alamate seas mässamine. Südermannimaa hertsog Karl sai Rootsimaa walitsejaks. Ta läks sedamaid Liiwimaale poolakate kallale, wõttis 1604 Sigismundi lahtilaskmise järele kuninga nime wasta ja walitses kuningas Karl IX. nime all kunni 1611. Tema asemele sai ta poeg Gustaw Aadolf, Rootsimaa kõige suurem kuningas; see walitses 1611–32.
Et Sigismund III. Rootsi trooni tagasisaamise nõu järele ei jätnud, wältas wihawaen Rootsi ja Poolamaa wahel ikka weel
- ↑ Sigismund III. oli Rootsi kuningas Johann III. poeg; tema läks Kraakaust Warssawi elama.
