Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/99

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 99 –

ja esiotsa wähemates linnades ja suuremates külades maad wõtma. Aastal 1530 leidus Kuramaal juba seesugusid õpetajaid kellel kindel elukoht oli, ometi ei olnud maa weel üleüldse uut usku wastu wõtnud. Windawi komtur Wilhelm von der Pahlen on wistist kõige esimene ordo ametnikkudest, kes awalikult Lutheruse õpetuse poole hoidis. Wolmari maapäewal 1532 tegiwad mõlemad, katolikud ja Lutheruse usulised, selle sääduse, et igamees seda wõib uskuda, mis üle ta Jumala ees wastust wõib anda, aga ei pidanud kellegi usku teotama.

Plettenberg tundis ennast wanadusest juba wäga nõrga olewat ja nimetas seepärast 1533 ordo marshalli Hermann Brüggeni oma abiliseks, kelle kätte ta suurema hulga ordo talitusi andis. Ta suri Wõnnu kirikus altari ees Jumalateenistust päält kuulates 1535.


4. Tülid ordo ja pääpiiskopi wahel pärast Plettenbergi surma.

Ehk küll ordomeistes ja piiskopid pärast Plettenbergi surma wäga hästi ette ära nägiwad, et Liiwi ordoriik pea ühest ära laguneb, ei jätnud nad selle asemel, et jõudu waenlaste wasta korjata, ometi mitte tülitsemist järele. Wana tüli ordo, pääpiiskopi ja Riialinna wahel algas uuesti, kui 1539 Brandenburgi markgrahw Wilhelm Riias pääpiiskopiks sai. (Wilhelm oli wiimane Liiwi pääpiiskopp; ta suri aastal 1563). Lemsalus tehti 1542 pääpiiskopi ja Riialinna wahel maha, et linn jälle kaks ülemat walitsejat pidi saama; 1547 sõitsiwad mõlemad, pääpiiskopp ja ordomeister, Riiga sisse ja lasksiwad linna enestele truuduse wannet wanduda. Waen ei saanud sellegipärast weel mitte otsa. Kui uuesti pääpiiskopi wõimust wähendama kiputi, palus Wilhelm, kes Preisi hertsogi Albrehti ja Poola kuninga Sigismund II. Augusti sugulane oli, ärda palwega Poola ja Preisimaad enesele appi. Mõlemad hakkasiwad endid nüüd Liiwimaale sõtta tulemise wastu walmistama. Aga et nende walmistamine wäga pikkamisi edenes, sattus Wilhelm enne weel kui Preisi ja Poola sõjawäed kodust ära tuliwad, Fürstenbergi kätte wangi. Fürstenberg, endine Wiljandi komtur, oli 1556 aasta hakatuses ordomeistri abiliseks nimetatud. Mõni kuu pärast seda, kui ta uude ametisse astunud, läks ta sõjameestega Kokenhusi, kus pääpiiskopp elas. Temal oli kerge wõitu saada, sest sääl ei pandud sugugi wastu. Pääpiiskopi abiline hertsog Kristow läks kohe Fürstenbergi laagrisse, andis ennast wangi ja sai esmalt Wõnnu ja säält hiljem