— 168 —
rööbastele seatud ja pidi tema arwates wiimaks eesmärgile weerema.
Aga kui wisa kosilane enesele mõne kuu pärast küsimuse ette pani, kui jõudsaste ta wanger sõitnud ja kas eesmärk mitte juba paistma ei hakka, siis pidi ta käe rusikasse tõmmama ning tunnistama, et ta ikka ühe koha peal paigal seisab. Sel tüdrukul pidi saatan ise ihus asuma! Mitte ainust sooja pilku polnud ta kõige selle aja sees tema peale heitnud. Endist otsekohest waenu ei awaldanud ta mitte enam tema wastu, karedaid wõi põlastawaid sõnu ta enam ei tarwitanud, aga niisama kindlaste tõrkus ta ka iga õrnuse ja soojuse wastu Pritsu poolt, ja oskas ta peale nii külma, kalki tuult puhuda lasta, et waesel poisil wahel wihapisarad silma tungisiwad.
9.
Mida kauemine preili Marchand Eestimaal elas, seda enam hakkas ta märkama, kui madalal, algupärasel seisukorral siin majandus kõigi ta tähtsamate harudega weel seisis. Juliette wõis seeüle põhjalikumate teadmiste puudusel küll ainult pealiskaudselt otsustada, kuid wahe siinsete ja nende olude wahel, mis ta wäljamaal üleüldiselt tähele pannud, oli mõnes asjas nii silmatorkaw, et ka temagi neid pidi nägema.
Missuguseid tööriistu näituseks tarwitas suur rikas mõis, mida haritud omanik walitses, oma põldude harimiseks! Just niisamasuguseid, nagu weriwaene, harimata talupoeg, kellel ainult tilluke maaribakene käes! Muinasaegsed, nagu
