— 531 —
nud ja praegu seega teewad, et nad Keisri poolt lubatud õigusi kätte ei taha anda. Mõis waja tühjaks teha ja siis pihuks ja puruks lõhkuda — hoiatuseks ja ähwarduseks kõigile muile sakstele, kes talupoega wana seaduse peale sünniwad wanduma…
Ja mõisa tühjendamine ning purustamine algas. Seda toimetati nii metsikult, nagu oleks kõik see wiha ja waen, mis talupojal põlw-põlwelt mõisniku, oma rusuja, wastu hingesse kogunud, siin nüüd korraga lõõmama plahwatanud…
Kuna üks osa mehi opmanni tuuseldas, hakkas rahwa suur hulk saaki otsima ja tubades majariistu, iluasju ja aknaid lõhkuma. Kapid, kummutid, lauasahtlid — kõik murti lahti ja tühjendati ära. Et saksad siin ei elanud, siis ei olnud tubadest palju kallimat wara leida. Selle eest oli aga purustamiseks kraami küllalt. Kõige pealt tormati suurte, toredate peeglite kallale, mis särawates brongsi-raamides seina ehtisiwad. Parinal langesiwad päratumad klaasid teiwaste hoopidel põrandale kildudeks. Rasked polsterdatud leentoolid wisati läbi akende aeda; nad wiisiwad ruudud ühes keskpuude ja prossidega kõlinal kaasa. Ainust ruutu ei jäetud terweks; mida wäljaloobitawate asjadega ei purustatud, see lõhuti malkadega pihuks. Tugewad käed kahmasiwad toolid maast, lõiwad nad wastu põrandat puruks ja pildusiwad tükid laiale! Kappidel löödi uksed sisse, kummutitel kisti sahtlid wälja, lükati, kui tühjad, kummuli ja lõhuti ära. Seintelt kisti pildid maha ja tallati jalgade alla; kroonlühtrid, waasid ja lambid pekseti kaigastega pihuks, wooditest pilluti pad-
