Mina olin temaga ammu tuttaw, enne weel kui ihusilmaga nägin.
"Erni, mine rao nu kapstalehe mollin peenikeses," ütles ehk ema.
"Kos tu mold om?"
"Kuan iks."
"Kos kotal ta sääl kuan om?"
"Õkwa läwe kõrwan."
"Kas tolle suure tuubri kõrwan nuka puul?"
"Küll sa lewwat esigi."
"Emä, mul olli siin wiil midagi tettä..."
"Na küll sina ka oled laisk, kas pane Roesu Jüriga paari. Ei taha nüüd tsigadele toda weidikest ära tsagada."
Roesu Jüriga paari! Midagi külma küünitas käe wibupüssi poole, mis ehk parajasti walmissaamisel oli. Ei olnud terwest asjast enam õiget rõõmu. Roesu Jüriga paari!
"Noh, olgu siss, ma jo lähä!"
Ja sagamine kestis harilikult paar tundi: terwe lõunawahe oli mokas.
Wõi kas see üksinda!
"Erni, wõta õge kott ja mine korja lehmile kraawist hainu."
"Kraawist om haina kõik ära põimetu."
"Sa ei ole ju sääl kawwa enämb käenu!"
"Üleeilä wiil käesi!"
"Siss mine niidu aia wiirde."
"Säält ei saa kott täis." 34
