„Te olete igawad, ma lähen ära“, ütles Aino wiimaks, jäi aga ise endist wiisi toolile istuma.
„Siis wõite ka meie igawuse kaasa wõtta, ehk saate ta kellegile edasi anda“, sõnas Muhem.
„Mina seda ei taha“, ütles Kulno. „Igawus on ikka minu parem seltsimees olnud, ta on mind naerma õpetanud.“
„Naerust pole kasu, tal pole otstarbet, kui ta igawust ära ei aja“, tähendas Muhem.
„Mina olen kõrge kunsti poolehoidja, sellepärast naeran ma naeru enese pärast“, rääkis Kulno.
„Ah, jumal hoidku, Te teete mind närwiliseks oma rumalustega“, hüüdis neiu toolilt üles tõustes ja aknast wälja wahtides.
„Närwid on kulturi märk, sellepärast — enam närwisid, enam närwisid!“ hüüdis Kulno pühalikul toonil.
„Närwid on traadid, mida mööda meie, igapäewased surelikud, üliinimsuse poole balangseerime“, täiendas Muhem.
Siin juures pööras neiu oma näo noortemeeste poole ja waatas uuriwalt neid. Mis pidi see küll tähendama? Ta ei näinud ei ühte ega teist mõistwat. Oli midagi juhtunud? Ta laskis oma mõtted ringi käia, aga midagi ei tulnud tal meelde.
65
