muutute ka Teie minule hirmutiseks. Kas kuulete? Ja nüüd ei kuule Teie ka enam. Mis pean ma Teiega pääle hakkama? Pean ma ootama? Ma ootan ju! Ja Teie tulete, Te julgete tulla, eks?“
Noormees astus neiule lähemale, kes naeratades põrandale wahtis, ja rääkis edasi:
„Noh, waadake, mina tegin juba ühe sammu, kas Teie siis sugugi mulle wastu tulla ei taha? Kui halb Teie…“
Enne kui aga noormees oma lauset lõpetada sai, wiskasiwad kaks kätt ennast ümber tema kaela ja huuled sundisiwad tema suud waikima.
„Mispärast räägite Teie nõnda, kui Te isegi oma sõnu ei usu“, sosistas neiu natukese aja pärast.
„Aga Te silmad oliwad kinni“, wastas noormees naljatades, etteheitlikult.
„Ja teraw olete Teie“, sosistas neiu edasi.
„Minu lõug on ainult teraw wõi olen ma ise ka?“
„Te ise olete weel terawam.“
„Siis suudlege terawus ära, kuid seda wõib ainult lahtiste silmadega teha.“
„Ei saa ju! Te pigistate nii kõwasti, seda wõib ainult kinniste silmadega wälja kannatada.“
100
