„Jessas küll! Elage jumala rahus! Kesse teile kurja soovib?“ pomises Zahhar täiesti segadusse aetuna sellest traagilisest pöördest, mida jutt kippus võtma.
„Kuuled!“ ütles Ilja Iljitš. „Ma keelasin sul kolimisest poolt sõnagi rääkida, aga sina tuletad seda mulle viis korda päevas meelde: see rikub ju mu meeleolu — saad sa ometi aru? Niikuinii on mu tervis käest ära?“
„Mina mõtlesin, härra, et… noh, mõtlesin, et miks ei võiks siis ka kolida?“ ütles Zahhar häälel, mis tunnistas seesmist ärevust.
„Miks ei võiks kolida! Sul käib see niisama lihtsalt!“ ütles Oblomov, pöördudes koos tugitooliga Zahhari poole. „Oled sa ka tõsiselt sellesse süvenenud, mis tähendab kolimine, mis? Vist ei ole?“
„Muidugi mitte,“ vastas Zahhar leplikult, ta oli valmis igas asjas härrale järele andma, et ainult pääseda pateetilistest stseenidest, mis olid tema meelest hirmsamad kui ükski teine asi.
„Kui sa pole süvenenud, siis kuula ja katsu aru saada, kas võib kolida või mitte. Mis tähendab kolimine? See tähendab, et härra mingu terveks päevaks kodunt välja, pangu juba hommikust peale end vastavalt riidesse ja mingu…“
„Noh, võiks ju ka minna,“ tähendas Zahhar. „Mis see siis ära ei ole, kord ka päevaks otsaks kodunt välja minna? Kodus kükitamine rikub ju tervist? Näete, kui haige nägu teil peas on! Enne olite kui purikas, aga nüüd istute siin nagu jumal teab mis asi! Jalutaksite väheke uulitsal, vaataksite rahvast või midagi muud…“
„Jäta oma lollused, kuula parem!“ ütles Oblomov. „Uulitsal jalutada!“
„Jaa, tõepoolest,“ jätkas Zahhar suure õhinaga. „Räägitakse, et siia toodud üks ennenägemata imeloom: läheksite kas või seda vaatama! Või läheksite tiaatrisse või maskipidule, ja meie vahepääl koliksime ilma teieta.“
„Ära lobise tühja! Küll sa hoolitsed hästi oma isanda meelerahu eest! Sinu arvates võin ma vabalt päev läbi ringi hulkuda — sinul pole sellest midagi, et ma pean teab kus või teab kuidas lõunat sööma ja et ma pärast sööki ei saa pikutada?… Ah, nemad kolivad ilma minuta! Kui ise jaol ei ole, siis jõuavad ainult killud pärale. Küll ma juba tean, mis kolimine tähendab,“ rääkis Oblomov järjest kasvava kindlusega. „See tähendab kolistamist ja lõhkumist; kõik asjad loobitakse põrandale hunnikusse: seal on läbisegi koh-
83
