Lehekülg:Põhiseadus ja rahvuskogu X 1937.djvu/14

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Valimiste Peakomitee esimeheks on Õiguskantsler, kuni selle ameti täitmiseni Vabariigi Presidendi poolt nimetatud liige. Abiesimehe valib Valimiste Peakomitee oma liikmete hulgast.

Valimiste Peakomitee on otsusevõimeline, kui ta istungist võtab osa peale esimehe või abiesimehe vähemalt kolm liiget.

Valimiste Peakomitee asjaajamine toimub Riigikantselei kaudu.

§ 14. Valimiste Peakomitee ülesandeks on:

1) valimiste üldise käigu ja selle seaduspärasuse järele valvamine ja valimiste hõlbustamiseks ning kiirendamiseks vastavate abinõude tarvitusele võtmine;

2) valvamine selle järele, et käesoleva seaduse § 21 ettenähtud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad oleksid korras;

3) juhatuskirjade andmine käesoleva seaduse seletamiseks valimiste asjus;

4) kandidaatide esitamiskirjade vastuvõtmine, nende seaduslikuks tunnustamine ja kandidaatide avaldamine üldiseks teadmiseks;

5) ringkondade-komiteede koosseisu määramine ja valvamine selle järele, et ringkondade-komiteed algaksid tegevust õigel ajal;

6) korralduste tegemine valimissedelite ja -ümbrikkude, protokolli- ja nimeliste tunnistuste plankide ning muude vajaliste materjalide valmistamiseks ja nende edasitoimetamiseks linna-, alevi- ja vallavalitsustele;

7) valimiste tagajärgede lõplik kokkuvõtmine, Riigivolikogu liikmeks valitud isikute nimekirja koostamine ning selle väljakuulutamine üldiseks teadmiseks ja Riigivolikogu liikmeile liikmetunnistuse andmine;

8) korralduste tegemine valimisteks määratud krediidi asjus.

§ 15. Valimiste Peakomiteel on õigus tema otsustamisele kuuluvate asjade lahendamiseks üle kuulata tunnistajaid, määrata eksperte ja nõuda teateid vastavailt asutistelt.

§ 16. Valimiste Peakomitee otsuste peale kandidaatide esitamiskirjade tühistamise ja valimiste tagajärgede kokkuvõtmise asjus võivad vastavate kandidaatide esitamiskirjade esindajad (§ 32) kaevata Riigikohtu Administratiiv-osakonnale kahe päeva jooksul arvates kaebuseks põhjust andva otsuse tegemise päevast. Kaebus kirjutatakse Riigikohtu Administratiiv-osakonna nimele ja esitatakse Valimiste Peakomiteele, kes selle ühes asjatoimetusega saadab viivitamata edasi Riigikohtu Administratiiv-osakonnale.

Eelmises lõikes tähendatud kaebused otsustab Riigikohtu Administratiiv-osakond hiljemalt kahe päeva jooksul arvates kaebuse kättesaamise päevast, pühapäevad, riiklikud pühad ja puhkepäevad kaasa arvatud, kusjuures asjaosalistele kutseid ei saadeta.

Muis asjus on Valimiste Peakomitee otsused lõplikud ja nende peale ei ole edasikaebust.


3. jagu.

Ringkondade-komiteed.

§ 17. Ringkondade-komiteed moodustatakse:

1) Tallinna ja Nõmme linnades kokku üks ja Tartu linnas üks nende linnade administratiivpiires asetsevate valimisringkondade kohta;

2) igas maakonnalinnas maakonna ja maakonna piires asetsevate linnade, välja arvatud p. 1 tähendatud linnad, administratiivpiires asetsevate valimisringkondade kohta.

Ringkondade-komiteed on neljaliikmelised ja koosnevad Valimiste Peakomitee poolt määratud juhatajast, juhataja asetäitjast ja kahest liikmest. Liikmetele määratakse vähemalt üks asetäitja.

Ringkondade-komitee on otsusevõimeline, kui ta istungist võtab osa vähemalt kolm liiget, nende hulgas juhataja või ta asetäitja. Häälte poolnemisel otsustab koosoleku juhataja hääl.

546