„Kui tulebki, siis seks ajaks on kõik ununend.“
„Eks ta olekski parem, või Maiale änam hinge sisse saab.“
„Aga tead, ema, mina seda ei unusta, pea meeles. Läheb aega niipalju kui läheb, küll mina sel noorel Antsul kord tutist kinni saan. Parem ongi, kui ta mõneks aastaks ära jääb, mul on aega kasvada ja jõudu juurde võtta. Tead, ema, seda ütlen ma ainult sinule, nii et sa teaks, et ma armastasin Maiat. Ja nõnda ma tema surma ei jäta, seda pole eluilmaski. Nii et kui sa ükskord kuuled, et noore Antsuga on midagi juhtund, siis sa tead, et see olin mina. Nemad on targad ja kavalad, teevad, nii et ükski midagi ei tea, aga küllap minagi oskan asju õieti ajada. Ja kui sina peaksid, ema, enne ära surema, siis võid sa surres teada, mina teen, mis ma tõotand.“
„Armas laps, kuidas jääb siis sinu hingeõnnistusega, kui sa nii hirmsaid asju mõtled teha?“
„Jätan jumala otsustada, kas laseb mu taeva või saadab põrgu. Kui teistel pole hingeõnnistusest kedagi, miks siis minulgi peaks olema.“
„Teistel… Mis sul teistest. Teistel suured eestkostjad igal pool, aga sinul pole ju. Antsul igaühega sahkermahker, ega sellepärast sinul.“
„Ära muretse, ema. Kui lähme Antsuga üheskoos põrgu – ja sinna ta läheb, nii et päkad välguvad –, siis saan mina tingimata katlakütjaks, sest Antsu-sugust vedelvorsti ei pane keegi selle ameti peale. Ants istub katlas ja mina ajan tuld alla.“
„Pojuke, mis sinuga küll on sündind!“ haletses Juula. „Kes su nõnda on ära rikkund, need masinad või?“
„Ma pole üldse rikutud. Antsu juures on kõik niisukesed. Ei me karda seal jumalat ega kuradit, vaatame ainult, et kättpidi masina vahele ei lähe, see me jumal ja kurat.“
„Viimnepäev on vist ligi jõund,“ ohkas Juula. „Et minu oma laps kord nõnda räägib, kes võis seda uskuda.“
Juula tundis äkki, et tema on vana ja väsinud – lapsed tegid vanaks ja väsitasid. Oleks aeg kaks kätt rinnale panna ja puhkama heita, aga viimne laps, see pesamuna-tütreke, on alles väikene, sellepärast peab edasi orjama – kandma oma aastate koormat. Ka tema kasvas ja töötas kord Antsu juures, aga tema ei kaotanud usku, nagu sünnib lastega. Võib-olla oli see sellepärast, et ta teot-
140
