Lehekülg:Põrgupõhja uus Vanapagan.djvu/225

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

Riia magas sirelipõõsa all suurimas rahus, pea rohtunud hauakünkal. Naine silmitses teda natukene aega naeratades. Aga siis meenus talle lapse hiljutine nutt surnuaiaväravas ja tema enda meeleliigutus ning ta kordas oma endiseid sõnu, ainult hellemalt ja rõõmsamalt:

„Oh sa mu kubujussike, oh sa mu väike kubujussike!“

Ja ettevaatlikult korjas ta magava lapse põõsa alt üles ning kandis ta koju.


225