Mine sisu juurde

Lehekülg:Põrgupõhja uus Vanapagan.djvu/235

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

„Hea siis küll,“ lausus Vanapagan otsustavalt. „Algan maaharimisega, eks pärast näe, mis saab.“

„Pea ainult ühte meeles: sa lahkud maa pealt õndsalt, või sa ei saa enam ainustki hinge põrgu.“

„Pean meeles, et mul on kõik kaalul.“

„Mitte ainult sinul, vaid ka meil taevas,“ parandas Peetrus ja tõusis. „Millest täna siin suusõnal räägitud, sellest mõne päeva pärast kirjalikult, et oleks kõik täpne ja selge.“ Ütles ja kadus taevaukse taha.

„Täpne ja selge,“ kordas Vanapagan üksi trepiotsal seistes. „Mis nad küll kõik välja mõtlevad! Vanapagan inimeseks ja maa peale! Ah, rasked ajad, rasked ajad!“


235