suu küüni tagasi, ise hakkas avausele valmisolevaid puid kärmesti ette laduma.
„Vanamees, hull, mis sa mõtled teha?“ karjus Lisete.
„Seda sa näed varsti,“ vastas Jürka.
„Siis lase ka mind sisse,“ ütles Lisete ja tahtis küüni.
„Sinu löön muidu maha,“ ähkis Jürka ja tõukas eide eemale.
Kui küünisuu kinni, võttis Jürka tuletikud taskust. Nüüd hakkas eit teda paluma, aga Jürka ei hoolinud millestki: ta pistis tule räästasse. Paraja tuule tõttu oli küün ühes heinaga varsti pragisev ja leegitsev tulemeri. Lähedane kadakaski võttis tuld ja põles suure kärinaga. Jürka hirnahtas kord oma kõmisevast tõrrest naerda, siis vahtis aga vaikides tulemöllu. Lisete istus natukese maa taga põlluserval ja nuttis. Kui kõik oli möödas ja küüni asemel veel hõõguvate süte ja suitsevate tükkide hunnik, astus Jürka eide juurde ja ütles:
„Soo, eit, lähme nüüd toamaile.“
Aga Lisete kargas oma nutetud silmadega põlluservalt, langes Jürkale kaela ja ütles:
„Nüüd näed isegi, et olen ikka veel sulle kallis.“
„Küllap vist,“ arvas Jürka ja lisas natukese mõtlemise järele: „Kui löön su maha, oled veel kallim. Aga küünist ja heintest on kahju.“
„Ä'ä kahetse midagi, kes teab, milleks see kõik hea oli,“ lohutas eit.
Kui Jürka hommikul Kaval-Antsule ilmus, rääkis ta seal, et öösel pistnud keegi tema heinaküüni välja all põlema, hulk heinu jäänud sisse. Hea veel, et tuli oli allatuule, muidu oleks ehk eluhoonetessegi hakanud. Nemad arutanud eidega, et kes seda küll pidi tegema ja „riskeerinud“ lõpuks, et kas mitte sulasepoiss oma plotskiga, sest see lubanud õhtul värskete heinte sisse magama minna ja öösel polnud teda kusagilt leida. Eks näe, kas hommikuks ilmub teine või ei.
Aga ei ilmunud, sest keskhommikuks tõi Lisete Jürkale sõna, et poiss on vajaka. Nüüd teatati politseile, aga see arvas, et peab pisut ootama, kuni tuli on täiesti kustunud, muidu ei saa ju tuleasemelt otsida. Hea oleks, kui tuleks tubli sagam vihma, mis kustutaks tule.
Õhtuks oldi siiski Põrgupõhjal ja hakati tuleasemel tosima. Põhjast tuli veel põlemata heinu päevavalgele ja nende alt leiti sulane,
34
