„Ui, ui, armas hing, kuidas sa küll oma hingekarjasega räägid!“ hüüdis pastor.
„Aga kui on ainult Juulal lapsed, siis…“
„Siis peab Juulaga seaduslikult pühasse abiellu astuma, nii et Juula lapsed oleksid ka sinu lapsed, muud midagi, armas hing. Pealegi on see palju lihtsam ja kergem kui laste pärast majade põletamine. Sest põleta niipalju kui põletad, tüdrukulapsed jäävad ometi tüdrukulasteks. Nii et mine ilusasti Põrgupõhja tagasi ja…“
„Õpetajahärra paneb ikka enne lapsed hingekirja, kaksikud, mõlemad poisid…“
„Ei, ei, armas hing, täna ei saa me lastega midagi teha, olgu nad poisid või tüdrukud, sest nagu ma juba ütlesin, täna on sinu lapsed alles Juula lapsed…“
„Juula ei saa ju üksi eluilmas last,“ pistis Jürka vahele.
„Seaduse ees saab,“ vaidles õpetaja vastu. Ja äkki tuli Jürkal midagi meelde, mis ta kirikus sama õpetaja suust kuulnud, ning ta ütles:
„Nagu neitsi Maria.“
„Kas või nõnda, kui see asi sulle muidu küllalt selge ei ole,“ nõustus õpetaja, sest ta ei leidnud selle mehega teisiti mingit pääseteed. „Ja nüüd, armas hing, pane tähele, mis ma sulle ütlen: täna mine ilusasti koju tagasi ja kahe päeva pärast pane omale puhtamad riided selga…“
„Mul pole puhtamaid,“ ütles Jürka vahele.
„Noh, siis pane needsamad selga, võta oma Juula kaasa ja…“
„Poisid ka, mis?“
„Ei, poissa pole esiotsa vaja, sest…“
„Aga kust nad kodus tissi saavad, kui Juula tuleb siia?“
„Noh, kui nõnda, siis võta ka poisid kaasa, nii et tulete neljakesi ja mina panen sinu ning su Juula nagu pruudi ja peiu kirja. Kolm nädalat kuulutan teid kirikus kantslist maha ja siis võin paari panna.“
„Nii et ka mina saan lapsed?“ küsis Jürka rõõmsalt.
„Nii et ka sina saad lapsed, pealegi veel kaksikud, kui Juulal on kaksikud.“
„Juulal on kaksikud,“ kinnitas Jürka.
57
