Lehekülg:Pildid isamaa sündinud asjust.djvu/129

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.



Seitsmes pilt.

Ordo aeg. 1224–1561.

Aastal 1227 oliwad Sakslased ka Saaremaa enese alla saanud, nõnda ku lugija kuulnud. Kolm neli aastat pärast – aastal 1230 ja 1231 – lisati Kuuramaa juure, kus osast Liiwlased, keda sääl Kuurlasteks kutsuti, osast jälle Lätlased elasiwad, keda jälle sääl Semgallideks nimetati. Kuurlased ehk Liiwlased elasiwad õhtu ja põhja pool, mere rannal, Semgallid ehk Lätlased hommiku ja lõuna pool Kuuras. Semgallid niihäste kui Kuurlased saiwad poolest rahulisel wiisil uue walitsuse alla ja ristiusku. Kõik Eesti- ja Saaremaa ja kõik Liiwlased põhja pool Düüna jõge ei jõudnud Saksa rüütlitele wasta seista, et küll mitu aastat sõditud oli, Kuurlastele ja Semgallidele näitas wastapanemine nüüd weel raskem olewat, sest Sakslaste wägi ja wõimus oli kauniste kaswanud. Nad arwasiwad paremaks, werd walamata jätta ja uusi walitsejaid leplikult wasta wõtta. Kudas Läti sugu Semgallid Saksa walitsuse alla heitnud, selle üle puuduwad teadused. Meie leiame neid wana aja kirjades nagu korraga Saksa alamate arwus, pärast seda, kui nende tubli ja wahwa wanem Westhard ära oli surnud. Aga Soome sugu Kuurlased tegiwad Sakslastega, enne nende walitsuse alla heitmist, täielise lepingu järgmiste tingimistega: Kuurlased wõtawad ristiusu preestrid wasta ja lasewad ennast ristida; nemad lubawad ristirahwaga paganaid wasta sõtta minna kui tarwis; nemad tõutawad piiskoppidele, kedi paawst neile saab andma, sõnakuuljad olla; Kuurlastele