Lehekülg:Pildid isamaa sündinud asjust.djvu/43

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 43 —

kinni, lõiwad neid maha, wedasiwad naesed ja lapsed wangi, ajasiwad lojuksed ja hobused ära ja riisusiwad palju wara. Sest kõigest sestsinatsest maakonnast oliwad inimesed senna põgenenud ja oli neil kõik oma wara kaasas. Kui nad kõik saagi eneste keskes ära oliwad jaganud, pöörasiwad nemad wangidega Liiwimaale tagasi.”

Nii oli aastal 1211 Jõulupüha kätte jõudnud ja Sakslaste sõawägi läks Riiga tagasi püha pidama ja puhkama. Uuel aastal hakati uut sõda.

Sedawiisi sõditi weel mitu aastat suure wihaga edasi, kunni wiimne jõud igal pool Eesti rajadel kustus ja surma rahu werega joodetud maad kattis.



2. Mis Eestlaste naabrid sell ajal tegiwad.

Enne kui Eestlaste suure sõa lõpetusest lubamist mööda räägime, peame siin weel lühidelt mälestama, mis Eestlaste naabrid sell ajal tegiwad, kas werist waenu päält waatasiwad wõi ise ka osameheks astusiwad.

Mis Liiwlased ja Lätlased tegiwad, oleme ülewal pitkalt ja laialt kuulda saanud. Soome wennad põhjas Soomelahe taga ei puutunud ei sõbralikult ega wiha waenus sell ajal meie esiwanematega kokku ja oli neil isegi omal maal tegemist küll, sest sellsamal ajal wõitsiwad Rootslased Soomemaa oma walitsuse alla. Meie maale katsusiwad ka siis ju Rootslased tulla, nii nimelt kord Wiru- kord Läänemaale, aga pidiwad rahwa wastapanemise pärast jälle pea taganema.

Hommikupoolsed naabrid, Wenelased, püüdsiwad mitukord Eestlasi, nimelt piirlasi Ugaunia rahwast, neile maksusid maksma sundida, aga jäädawat asu ei leidnud ka nemad siin. Nii wõitis nimelt Wene suurwürst Jaroslaw I. Ugaunia maakonna oma alla, wõttis aastal 1030 Tartu linna Eestlaste käest